Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
 

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused

Inimene peab sigu põhiliselt  sealiha  saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad
nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult
iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse
majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid
hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust ( eksterjöörkonstitutsioon , tervis).
Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende  bioloogilistest   iseärasustest .
1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset  viljakust , mis avaldub looma
võimes produtseerida teatud hulk valminud  sugurakke , ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma
võimet sünnitada teatud hulk järglasi.  Sekundaarne  viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest
osa valminud munarakke jääb seemenduse korral  viljastamata  ja osa idulasi ning looteid hukkub
prenataalses arengustaadiumis. Primaarne viljakus näitab ainult, millisel määral võiks järglasi tekkida
emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse
erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud
munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil  kasvatatavate  suurt valget ja eesti
peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12  põrsast . Sigade viljakust mõjutavad mitmed
tegurid.
Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8­kuuselt ning
korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massi­iibed võõrutamisest kuni paaritamiseni

500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv

ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja
emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik
esimest pesakonda suurendada kuni 3  põrsa  võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest
vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud  munarakud , idulased ja looted.

Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja
taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise  puhkeaja  pikkusest. Viimase optimaalseks pikkuseks
peetakse 5 nädalat (4–6). Liiga lühike  puhkeaeg  põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset
suremust . Viimane on omakorda tingitud nii endogeensetest teguritest (geneetiline  eelsoodumus ,
emaka  mahutavus , platsentaarpinna ulatus) kui ka eksogeensetest teguritest ( söötmine , pidamine,
nakkushaigused). Neist kõige tõhusam viljakuse  tõstmise  vahend on söötmine.
Poegimiste järgnevus ehk nende aastasagedus. Põrsaid kahekuustena võõrutades poegib emis
2 korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5­nädalaselt saab emiselt arvestuslikult 2,3 pesakonda aastas,
teisisõnu iga kahe aastaga saame ühe lisapesakonna.
Põrsaste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast.
Üle 12­põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei tõsta, sest nendes on 6 nädala vanuseni elavate
põrsaste arv (võõrutatud põrsaste arv) tavaliselt väiksem kui 12­põrsalistes pesakondades. Nii ei
suuda siga ära kasutada oma absoluutset viljakust, mille mõõdupuuks on ühe inna kestel ovaaridest
vabanevad 8–18 (hiina sigadel maks. üle 40) munarakku. Tavaliselt on noored emised vähemviljakad,
3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad.  Vanadel  emistel sünnib samuti vähem
põrsaid.

2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva,

kõikudes 104–133 päevani._ Hiljavalmivatel seatõugudel on tiinus tavaliselt lühem (erinevalt
mäletsejalistest ja hobustest). Pesakonna suurus ja  loodete  sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse
kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise  vanusest . Mõned tähelepanekud on siiski selle
kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad  pikemad . Emistel, keda peetakse
A­vitamiini ja karotiinivaesel ratsioonil, pikeneb kandeaeg 117–120 päevani.
3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt  noores  eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku
(s.o.  tapa ­ või paaritus­)  küpsuse . Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud
kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis­pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #1 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #2 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #3 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #4 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #5 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #6 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #7 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #8 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #9 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #10 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #11 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #12 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #13 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #14 Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused #15
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erkko.ilves Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõik mida vaja teada kontrolltöös söötmisõpetusest ja sigade pidamisest
Põllumajanduse alused II , sööt , põrsas , põrsad , rasv , sulg , küna , silo

Mõisted

Sisukord

  • Sigade suur viljakus
  • Suhteliselt lühike tiinusperiood
  • Varavalmivus
  • Kõrge tapasaagis
  • Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused
  • Hea söödaväärindus
  • Sead on kõigesööjad
  • Emisepiim
  • Põrsaste rauatarve
  • Põrsaste jootmine
  • Põrsaste imetamine
  • Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt
  • Veesisaldus
  • Orgaaniline aine
  • Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid
  • Toorrasv
  • Toorkiud
  • Lämmastikuvabade ekstraktiivainete
  • Makroelemendid. Kaltsium
  • Fosfor
  • Magneesiumi
  • Mikroelemendid. Raud
  • Tsink
  • Seleen
  • D-vitamiin
  • E-vitamiini
  • Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised
  • Kogu ehk brutoenergia­100%
  • Seeduv energia­65%
  • Metaboliseeruv energia­53%
  • Netoenergia­41%
  • Elatuse energia­22%
  • Toodangu energia­19%
  • Suvel
  • Kinnislehmade söötmine
  • Eelised
  • Puudused

Teemad

  • Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused
  • Sigade suur viljakus
  • Suhteliselt lühike tiinusperiood
  • Varavalmivus
  • Kõrge tapasaagis
  • Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused
  • Hea söödaväärindus
  • Sead on kõigesööjad
  • Imetavate emiste pidamine
  • Võõrdepõrsaste pidamine
  • Groba
  • Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine
  • vesi
  • Toitu
  • energiat
  • proteiini
  • asendamatuid aminohappeid
  • rasv
  • asendamatud rasvhapped
  • neliteist vitamiini
  • kakskümmend neli mineraalelementi
  • vesi ja õhuhapnik
  • kataboolseteks
  • anaboolseteks
  • metabolismiks
  • toitumiseks
  • Kuivaine
  • orgaaniliseks aineks
  • toortuhaks
  • lämmastikku sisaldavad ühendid
  • proteiiniks
  • lämmastikuvabad ained
  • neutral-detergent fibre
  • acid-detergent fibre
  • naatriumi
  • vitamiini
  • rahhiiti
  • toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)
  • Kogu ehk brutoenergia­100%
  • Seeduv energia­65%
  • Metaboliseeruv energia­53%
  • Netoenergia­41%
  • Toodangu energia­19%
  • talve
  • Talveperiood
  • heina
  • suviviljapõhku
  • Silo
  • Põhisöödaline söötmistüüp
  • Vähesejõusöödaline söötmistüüp
  • Pooljõusöödaline söötmistüüp
  • Jõusöödaline söötmistüüp
  • heinatüübiline
  • silotüübiline
  • silo-heina tüübiline
  • positiivseks
  • energiabilansi perioodiks
  • kevadine siirdeperiood
  • üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele
  • Eelised
  • Puudused
  • täispiimaasendajat
  • nädalat
  • Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200…250 kg piima
  • tõuvasikatel isegi 300 l täispiima
  • ndast elunädalast
  • kooritud piima jootma
  • Lõssi
  • joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika
  • üleskasvatamiseks kuni 600 l
  • Head silo
  • kuivsilo
  • kg
  • pullik 190…200 kg

Kommentaarid (2)


Jaak Aaso: Sobib
15:04 19-11-2015

Jaak Aaso: sobib
16:16 19-11-2015


Sarnased materjalid

7
doc
158
pdf
72
doc
35
doc
32
pdf
27
docx
76
docx
36
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto