Sõudeklubi pärnu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Sõudeklubi pärnu
Tegevused:
Treeningud , võistlused,jooksuvõistlused ja muu
Sõudmisest vees ja kuival maal:
Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuuonpaike113 Õppematerjali autor

referaat

Sõudeklubi pärnu Sõudeklubi

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti sõudjate ajalugu

Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4 Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis.Võistlusi korraldati peamiselt neil aladel mis ei nõudnud suuri kulutusi või aladel mis rohkem pealtvaatajaid köits ja seega sissetulekut andis. 17.veebruaril 1875 peeti Käsitööliste Seltsis Tartus sõudeklubi asustamisekoosolek.Esimeseks presidendiks sai Lööbekist Tartusse elama asunud teenistuja Otto Stier kelle ettevõttel klubi asutatigi. Aegade jooksul on teisteski Eestimaa linnades peale Tartu korrastatud seda jõudu ja osavust vajavat spordiala.Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks

Sport/kehaline kasvatus

doc

Spordi ajalugu aastaarvud

võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus

Sport