Sõltuvusained (0)

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Oopium, morfiin ja teised opioidid

Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus, tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C-hepatiit, HIV)

Keemia

8

docx

Alkaloidid referaat

Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte  Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner

Keemia

6

rtf

Narkootikumid

(peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske üledoosi saada, siis võib tarvitamise ajal reaalsustaju kadu põhjustada õnnetusjuhtumeid. Psühhootiline seisund võib jääda püsima ka pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem, seda juba ühekordse tarvitamise järgselt. Peale LSD on laiemalt levinud ka fentsüklidiin (PCP) ja ketamiin. Osadel juhtudel arvatakse sellesse rühma ka ecstasy, sest põhjustab samuti hallutsinatsioone.

Bioloogia

18

odt

Narkootikumid ja nende mõju inimesele. Lihtne selgitus.

• Uimastite tarvitamine võib olla inimese enda otsustada, kuid seda mõjutavad ühiskonnas kehtivad normid ja väärtused. Uimastite järjepidev kasutamine muudab vähehaaval nii tarvitaja keha kui ajus toimuvaid keemilisi protsesse. Ühel hetkel ei ole tarvitajal tegelikult enam valikut: uimastite proovimisest alguse saanud (kuri)tarvitamine on muutunud sõltuvuseks. Sõltuvus on tõsine krooniline haigus, mida saab küll leevendada ja kontrolli all hoida, kuid mitte täielikult välja ravida.  Müüt: Kanep ei tekita sõltuvust. • Paljud inimesed usuvad, et kanep on isegi tubakast vähem kahjulik ning selle kasutamine peaks olema seadusega samamoodi lubatud nagu sigaretid ja alkohol. Samas on tõestatud, et kanep siiski tekitab vaimset sõltuvust. Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad ka kanepisõltuvuse faasi

Narkootikumid

19

doc

Konspekt I osa

12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline

Sõltuvuskäitumine

17

doc

Referaat Uimastid

2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus  Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud. (1) Uimastid on keemilised ained, mis sissevõetuna mõjutavad inimese kõiki tervise osasid - nii

Inimeseõpetus

37

odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................

Teadus tööde alused (tta)

18

doc

Psühholoogia: Stimulandid

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae  Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14

Psühholoogia

Kommentaarid (0)