Sõled (0)

Sissejuhatus
Sõlgesid on kasutatud ehetena ja iluesemetena juba kaugeteset aegadest peale. Sajandeid tagasi olid ehetemeistrid, kes tegid erinevaid ehistöid, seal hulgas ka sõlgi. Ajajärgul 13-16 sajand nimetati ehetemeistreid ehtekenmakeriteks. See termin tulenes vanas eestikeeles olevast sõnast ehteken(ehe) ja alamsaksakeelsest sõnast maker ( tegija ) kokku liitmisest. Vanal ajal eestis oli põhiline ehe sõlg. Sõlgede motiiv oli vanal ajal traditsiooniliselt rahvapärane ja loominguline ning seotud erinevate traditsioonide, kombetalituste, usu ja erinevate tavadega. Sõlgede kuju ja tähedus oli paikkonniti erinev. Kuni 12 sajandini tegid ehetemeistrid sõlgesid põhiliselt pronksist messingust või isegi tinast ja kuld ning hõbeehteid toodi sisse välismaalt. Sellel ajaperioodil ei tohtinud tavalised sepad ehete valmistamisel hõbedat kasutada, seda võisid teha vaid kullassepad. Sõlgesid kanti riiete küljes ja need olid tihti õmmeldud riiete külge. Ehe oli ka element mis andis inimestele võimaluse end näidata. Ehte kandis endas kahte erinevat sõnumit tähenduslik ja esteetiline . Ehtel võis olla ka mitu tähenduslikku sõnumit. Üks tähtsaim nendest oli maagiline sõnum mis võis olla seotud kas mineviku või mõne ebatavalise nähtusega. Näiteks eestlaste sugulasrahvas Marid arvasid, et hõbe ehete läige kaitseb neid halbade üleloomulike jõudude eest Tänapäevalgi on mitmetel ehetel maagilised tähendused. Ehetel on teisigi tähenduslikke sõnumeid,