Sõjategevus Eestis 1944. aastal (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

Nõukogude saatkonnas pandi kokku Eesti uue, Moskvast täielikult sõltuva valitsuse nimekiri, mille eesotsas oli luuletajast naistearst ja Vabadusristi kavaler Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse asendamise kiirendamiseks korraldati 21. juunil Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldusi. Suurim neist toimus Tallinnas, mille survel nimetas president K. Päts uue valitsuse ametisse. ANNEKSIOON Kohe „juunipöörde“ järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes, jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. Järgnevatel aastatel, kui repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat

Ajalugu

51

doc

Eesti ajalugu - konspekt

Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks. Selle perioodi kohta annavad andmeid arheoloogilised mälestised ehk muistised (nt ehitiste jäänused, hauad, relvad, mündid, tööriistad). Kui tekib kiri ja hakatakse kirjutama kõige erinevamaid dokumente, kirju, käske ja kroonikaid jne, algab ajalooline aeg. Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks

Ajalugu

34

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194  Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0  10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.  14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.  21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre.  22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine.  6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.  Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194  22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1  14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel.  Saksa okupatsiooni algus Eestis.  7

Ajalugu

28

doc

Sõda ja Saaremaa

eestlastest moodustatud pataljon, kokku 18 615 meest. Hiiumaad ja Vormsit kaitsesid kaks laskur- ja kaks ehituspataljoni ning piirivalveüksused, kokku 5048 meest. Hiiumaa ja Vormsi kaitse juht oli polkovnik A. Konstantinov. Saartel oli 142 rannakaitse-, väli- ja seniitsuurtükki, 8 torpeedokaatrit ja 12 hävituslennukit (). Pilt 12 Leedri küla noormeeste sõjaväkke saatmine. 1. august 1941. Foto SMF SMF 3753:123 Juuli alguses oli Eestis alanud kutsealuste võtmine Punaarmeesse. Sellele järgnes kuu teisest poolest alates vanemate aastakäikude teenistusse kutsumine maakondades, mis olid veel Punaarmee võimu all. Saaremaal mobiliseeriti garnisoni ülema juhise alusel antud maakonna sõjakomissariaadi 30. juuli 1941. aasta käskkirjaga nr. 30 1.­3. augustini 1907.­1922. aastakäigu sõjaväekohuslased (Saarte Hääl, 30. juuni 1941). Kokku saadi 2935 meest (ZEV). Saaremaalt mobiliseeritud 1941 Kuressaare linn 251

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), Põllumajandus oli ikkagi põhiteema, 2/3 rahvast olid sellega seotud. Suurmaapidamine ehk mõisamajandus ja väikemaapidamine ehk talumaa majandus. Mõisnike puhul oli hea see, et

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500 EKR...................

Ajalugu

37

doc

Ajaloo uurimustöö

.................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis.............................................................................................................14 Sammud iseseisvuse poole....................................................................................................14 Saksamaa asub pealetungile..................................................................................................15 Iseseisvuse väljakuulutamine................................................................................................16

Ajalugu

Kommentaarid (1)