SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada
0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa.........................
valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvasse. Olles jõudnud veendumusele, et lääneriigid annavad NSV Liidule Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed, otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. 4.novembril 1956 alustasid 200 000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid ründajatele meeleheitliku vastupanu ning pöördusid abipalvega ÜRO poole. Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. Vastupanu Budapestis jätkus 7.novembrini, lõplikult suruti Ungari ülestõusu maha kuu keskpaigaks. Enne seda jõudis Ungarist põgeneda 180 000 inimest. Lahingutes langes vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kelles osa lasti järgnenud terrori käigus maha. Arreteeriti ka Imre Nagy, kellele pakuti elu, kui ta mõistab ülestõusu avalikult hukka. Nagy keeldus ning poodi 1958.aastal üles. Suessi kriis
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär
suhete sisseseadmise nii NSV Liidu kui ka Hiina RV-ga. Uut moodi mõtlemine · Uut moodi mõtlemine tähendas NSV Liidu tõsist pööret suhetes lääneriikidega. M. S. Gorbatsovi juhitud NSV Liit loobus senisest lääneriikide suhtes aetavast vastasseisupoliitikast. · Uus poliitiline suund rõhutas rahuliku kooseksisteerimise universaalsust rahvusvahelistes suhetes, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest, leiti, et Läänt ja Ida ei saa vastandada, sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik. · Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4
2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)
Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada o Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas Vietnami sõda 1955-1975 o 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks: Põhja-Vietnam (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam (USA),
Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale, mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga. Demokraatlik maailm: Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumist, sealhulgas ametiühingute mõju. Tänu Marshalli plaanile ja ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või
Kõik kommentaarid