Sõjad pärast II maailmasõda (2)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Külm sõda

Ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Lubas ehitada demokraatia. 4 novembril alustasid 200000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole. Keegi ei teinud midagi. Ungari ülestõus suruti maha. Põgenes 180000 inimest, suri 3000, vahistati 20000. Nagy poodi 1958, sest ta ei tunnistanud avalikult ülestõusu hukka. Tsehhoslovakkia Lokaalsed sõjad Korea sõda 1950-1953 Kommunistlik Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas lõigates nende väed ära. Kommunistlik Hiina sekkus. Hiina üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu

Ajalugu

8

docx

Külm sõja kospekt

Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga * Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli.

Ajalugu

13

doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

haldusüksuseks. 1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK) 1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL) LÄHIS-IDA KRIIS Pärast II ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947.a otsustas ÜRO, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud rindejoonel hajus tulevahetus või positsioonisõda. Esimesed sammud rahu suunas. 1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu

Ajalugu

30

ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda  Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid  Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda.  Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea  Vietnami DV teke · V

Ajalugu

3

doc

Vietnami sõda

­ see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja- Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid:  · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka

Ajalugu

4

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks

Ajalugu

13

doc

Vietnami sõda

..................................... 13 2 Üldinformatsioon Vietnam on kohalikus kirjapildis Viêt Nam, mis tõlkes peaks tähendama "Lõunamaa". Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda ­ 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ­ ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem

Ajalugu

Kommentaarid (2)