Sõjad (0)

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Saksamaa Uusajal

Euroopa maades toimuksid revolutsioonid otsustati Prantsusmaale sõda kuulutada. 4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Hävitav sõjaline lüüasaamine 1806. aasta oktoobris tegi Preisimaal vana korra lagunemise ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamise möödapääsmatuks. Lüüasaamine oli Preisimaale rahvuslikuks häbiks, millest ülesaamiseks oli vaja uueneda, et

Ajalugu

2

rtf

Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades.

Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferd

Ajalugu

3

doc

Liivisõjast Põhjasõjani

Narva alt liiguti edasi Venemaale, vallutati Ingerimaa kuni Laadoga järveni välja 1582.a sõlmiti Venemaa ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, mille alusel Lõuna-Eesti läks Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi. 1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale  · Põhja-Eesti Rootsile · Saaremaa Taanile 2. Sõjad, osapooled ja tulemused. Vihiku tabel. Aastad Osapooled Rahu 1590 ­ 1595 Rootsi, Venemaa Täyssinä rahu, mille alusel

Ajalugu

70

docx

Nimetu

kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule.

Kategoriseerimata

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul  o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti aj

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu - Privilegium Sigismundi Augusti - Vana-Liivimaa likvideerumine II-III Paralleelsed ja läbipõimunud sõjad · II Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563-70) - Taani, Poola-Leedu ja Lübeck / Rootsi - meresõda Läänemere ülemvõimu pärast · III 25-aastane sõda (1570-1595) - Rootsi (-Soome) ja Venemaa vahel - Rootsi idapiiri laiendamine ja kindlustamine Soomes, Ingerimaal ja Eestis / Venemaa vastuseis · Tulemuseks Täyssinä (Teusina) rahuleping 1595: A. Rootsile kasulik uus idapiir Soomes B

Eesti uusaeg

2

docx

Spikker ajaloos 17.-18.sajandi Venemaa ja Euroopa

Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I)

Ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi

Ajalugu

Kommentaarid (0)