Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Spikker ajaloos 17.-18.sajandi Venemaa ja Euroopa

AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618­1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. Põhjasõda oli 1700­1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks

Ajalugu

2

rtf

Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades.

Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad. Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas Louis XlV edasised vallutuspüüded. Prantsusmaa kõrval ohustasid Saksa Habsburgide valdusi 17. sajandi lõpul ka türklased, kelle võimu alla kuulus terve Balkani poolsaar ning suur osa Ungarist. 1683. aastal tungisid türklased hiigelsuure väega Viini alla

Ajalugu

8

doc

Euroopa 17-18 sajand

Absolutism prantsusmaa näitel Prantsuse kuningad ja nende tegevus See pääses valla Louis 13 ajal. Ta võis kõike teha, kuid ainult ei võinud kehtestada makse ilma seisuste esinduskogu nõusolekuta. Aga ta saatis need hoopis laiali 1614.a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks. Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14. Ta hakkas riigiasju ise ajama. Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati

Ajalugu

4

docx

Uusaeg, Varauusaeg.

1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa ­ Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimuloleku ajal oli

Ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud

Ajalugu

15

docx

Saksamaa Uusajal

Vestfaali rahuuuendas eelmisel sajandil Augsburgi usurahu. Maaisandatele jäi endiseltõigus oma alamate usku määrata. Vestfaali rahu võeti Saksamaa vastu suurte lootustega, rahvas usukus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. Saksamaa edasise arengu jaoks tähendas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 iseseisvaks väikeriigiks. 17. sajandi teisel poolel oli Euroopas sõjaliselt tugevaim riik Prantsusmaa. Päikesekuningas, Louis XIV, üritas suurendada oma piire põhjas Hispaaniat,Belgiat ning Hollandit ja idas Saksamaad rünnates kuid Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas tema edasised vallutuspüüded. 17. sajandil lõpul üritasid ka türklased oma maad suurendada piirates Viini linn ümber 200 000-mehelise väega. Keiser koos oma õukonnaga põgenes linnast kuid linna

Ajalugu

70

docx

Nimetu

kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule.

Kategoriseerimata

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Kommentaarid (1)