Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõja sünge vari (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid sõjafilme oled näinud?
  • Millele on need sind mõtlema pannud?
  • Mida tähendab sinu jaoks kadunud põlvkond"?

Lõik failist

Sõja sünge vari

  • Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud ? Too näiteid filmidest.
    Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: „ Trooja “, „Sõjaratsu“, „300“. Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske.
    Filmis „Sõjaratsu“ on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on
  • Sõja sünge vari #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karljohan Õppematerjali autor
    Kirjanuds õppe peatükk Sõja sünge vari, küsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    docx

    kirjandus 2020 talv

    Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim naine Helena oli kahjuks juba võetud Sparta kuninga poolt, kuid viimase äraoleku ajal läks Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki selle õnge, vedasid puust hobuse linna ning samal ööl Trooja häviski. 6. Oidipuse müüt Teeba kuningale Laiosele oli ennustatud, et tema poeg Oidipus tapab ta ja abiellub tema naisega. Püüdes ennustust vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    17
    doc

    Trooja Sõda

    kõige kõrgemal mäel. Usuti, et seal paikneb nii peajumal Zeusi inimsilmale nähtamatu palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    doc

    Vana-Kreeka

    Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal

    Ajalugu
    thumbnail
    42
    pdf

    Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

    Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal).  2. Augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. Augustil tungis armee ka Belgiasse. Armee lootis ka kiiret sissepääsu Prantsusmaale, kuid Belgia kindlusi kaitsvad sõdurid ei lasknud armeed mööda ning pärast 11 päeva pikkust võitlust oli selge, et sõda võib venida pikale.  Sõja esimesel aastal toimus nn Piirilahing, mis kulges 250 kilomeetri pikkusel piirialal ning saksa väed võitlesid korraga nii belgia kui inglise vägedega.  Mõisted, mis I. maailmasõda ehk kõige enam iseloomustavad on kaevikusõda või ka positsioonisõda. See tähendab, et rinne liikus vähe ning sõjategevus oli minimaalne. Püüti kindlustada piiri, et vältida vaenlase läbipääsu. Selle tõttu väljenduti ka näiteks

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    doc

    Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa

    Paul ütleb Tjadenile, et ta peab nende juurde ilmuma, ent ta otsib uue kohta, kuhu peituda. Istung..Poisid selgitavad, miks Tjaden teda vihkab. Tjaden saab karistuseks 3 päeva laagrivanglas ja Kroppile ühe. Teised võivad neid külastada ja nad mängivad enamuse ajast öösel kaarte. Peale mängu läksid Kat ja Paul hanesid jahtima..Koer segas neid..Lõpuks saavad ikka kätte ja lähevad neid grillima.. Paul molteb, kui palju tal Katiga ühist on sõja tõttu ja unistab taevast...Allesjäänud hane mässivad ajalehte ja viivad vnagi, Kroppile ja Tjadenile. Need kaks söövad õnnelikult ja teised lähevad magama. 6.ptk Lähevad 2 päeva tavalisest varem eesliinile. Näevad uhiuusi kirste, mis on ju nende jaoks. On selge, et inglased valmistuvad millegi suure jaoks, neile tuuakse varustust juurde. Rusutud meeleolu. Oma suurtükivägi tulistab neile jälle kaevikusse, kuna torud on ülekoormusest äraleierdatud. 2 haavatut.

    Kirjandus
    thumbnail
    24
    docx

    Vana-Kreeka Antiikkirjandus

    · Neil sündisid lapsed, kelle Kronos alla neelas · Kui Rhea oli sünnitanud kuuenda lapse Zeusi, otsustas ta selle lapse elu säästa: ta pani mähkmete sisse kivi ja andis siis selle Kronosele Kronos neelas kivi alla · Zeus sundis Gaia abil Kronost lapsi välja oksendama, Kronos oksendas · Tuli suur sõda titaanide(v: Kronos) ja olümplaste (v: Zeus) vahel, kestis kaua · Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand

    Kirjandus
    thumbnail
    54
    docx

    Kirjanduse eksamipiletid

    Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit

    Kirjandus
    thumbnail
    26
    doc

    ''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

    tule. 2. müüt: jumalad lõid ise inimese. Esmalt kuldne tõug (surelikud, kuid muretud ja vaevadest priid) Viljapõllud kasvasid harimata jne. Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad, seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust, ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad.

    Antiikmütoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun