Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad
Läbi ajaloo on mitmed sõjad maailma vapustanud, eelkõige oma olemuselt . Neist kõige kuulsamad on vaieldamatult Esimene ja Teine
maailmasõda. Oma ,,kuulsuse’’ on need kaks sõda saanud just oma ohvrite , langenute, laiaulatuslikkuse poolest. Kas sõdadel on vaid
negatiivne mõju või leidub neis ka midagi head?
Sõda on kahe või enama osapoole vaheline relvastatud võitlus ning
sellel on minu arust vaid negatiivne mõju. Need võivad olla suured
või väikesed ning kesta aastaid, näiteks Saja-aastane sõda
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil,
olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus.
Sinna saadetakse mehi teadmisega , et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta.
Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid
kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja
üks põhjuseid ongi see. Algas sõjaline tegevus, millest võtsid
osa mitmed suurriigid ning moodustati kaks leeri: Keskriigid ja
Antante.
Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaspar Moik
Õppematerjali autor
Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale
Kuldre kool Esimesest maailmasõja ajaloolisest taustast referaat Kuldre 2012 Sissejuhatus Remarque kuulub kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque´i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema loomingul on autobiograafiline tagapõhi, see on määranud tema teoste temaatika ja esteetilise lähenemise rindekoledusi omal nahal tundmata, neid isiklikult läbi elamata poleks ta suutnud niisugusel tasemel sõjaromaani kirjutama. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, segi paisanud kõik kujutlused heast
Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta veetis ülejäänud sõjaaja St. Vincenzi haiglas Duisburgis. 1917 aastal suri Remarque’i ema pärast pikaajalist võitlust vähiga ning pool aastat hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“. Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919
käitumise keerukamatele ja varjatumatele külgedele. Modernism seadis oma ülesandeks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ning sageli tegid kirjanikud seda mittetraditsioonilistel viisidel, kasutades kirjutamisel näiteks sümboleid ja müüte. Võib öelda, et modernismi olulisteks märksõnadeks on manipuleerimine, uuenduslikkus, katsetamine ning mõistmine, et teadmine pole kunagi absoluutne. Moderniseerumine toimus ka tehnikas, filosoofias ja loodusteadustes. Üks olulisi mõisteid modernismi (ja ka moderniseerumisprotsessi) juures on tehnika areng ning inimeste liikumine maalt linnadesse. Moderniseerumisprotsessi juurde käib ka industrialiseerimine ning talupoegkonna vähenemine erinevates maades. Paigutaksin moderniseerumise juurde muidugi ka naiste õiguste kasvu ((millega kaasnes 20.
.............................................10 Kasutatud allikad..................................................................................................................11 2 Sissejuhatus ,,[---] Lääne-Euroopas on Esimene maailmasõda jäänud mitme rahva (näiteks prantslaste ja itaallaste) teadvusse palju hirmsama katastroofina kui järgnenud Teine maailmasõda, [---] (jäädes) nende rahvaste ajalukku kui Suur Sõda. Sõtta mobiliseeriti kokku 73,5 miljonit meest (neist 48,35 miljonit Antandi ja 25,16 miljonit Keskriikide poolel). Hukkunuid oli Esimeses maailmasõjas umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit; mitu miljonit inimest suri nälga ja haigustesse. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõjavintsutusest ja alatoitumusest nõrgestatud inimest. Sõjakulusid on hinnatud mitmeti, mõne arvutuse põhjal näiteks 359,9 miljardile USA dollarile. Euroopa riigid muutusid
● See klass hakkas järjest enam oma õiguste eest seisma ● 20. sajandi alguseks ei olnud ühelgi valitsusel võimalik seda gruppi ignoreerida ● Rahvusvahelises töölisteliikumises kujunees välja mitmeid suundi (marksism, leninism, anarhism jm) ● Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks ● Igavast argipäevast väljapääsuna nähti kõike purustavat ja puhastavat võitlust sõda, mis lõpetab kõik sõjad. ● Nietzsche ülistas julma, rõõmsat jõudu Marksism ● Karl Marxi poolt välja töötatud sotsialistlik teooria ● Kuulutas valitseva klassi (kapitalistide) ja vaestöölisklassi (proletariaadi) vahelised majanduslikud vastuolud avaliku klassivõitluse eelduseks. Anarhism ● Näeb anarhias ühiskondlikku ideaali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid