Säästlik käitumine - loodus | Kategooriata

1

doc

Energiasäästutund

ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja

Uurimistöö

6

doc

Prügi ja jäätmed

Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.

Keskkonnaökoloogia

10

docx

Jäätmekäitlus

SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt

Töökeskond

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus: Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda suurenevast jäätmehulgast. Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu tekkekohast lõppkäitluspaigani. Säästlik jäätmekäitlus jäätmed sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks;

Jäätmekäitlus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

Olmejäätmed nõuavad erikäitlust. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Ohtlikud jäätmed majapidamistest Säästlik jäätmekäitlus Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste Päevavalguslambid, elavhõbedatermomeetrid käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, Aegunud ravimid et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning Külmikud jt aerosoole sisaldavad seadmed võimalikult väikeste kulutustega vabaneda

Jäätmekäitlus

36

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

gaase toodab ka puhas loodus 13.10.2014 http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm 19 13.10.2014 20 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm http://www.epl.ee/?artikkel=270812 vihmametsade hävimine 2004 www.stat

Keskkond

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika