50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
inna kovaljova
Õppematerjali autor
Monument lendurite. Plii. 1939 100 Amedeo Modigliani. Punapäine naine ripatsiga. 1917 101 Marc Chagall. Mina ja küla. 1911 16. USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1. Milline oli kunsti olukord 20.sajandi alguse USA-s? Kunstielus valitses vabaturg, aga ka üksikute erasponsorite abi 2. Milline näitus andis tõuke moodsakunsti levikule USA-s? näitus ,,Armory Show" 3.Millised kaks suunda seadsid moodsale kunstile vastu USA kunstis ,,oma tee" otsijad? Sotsiaalne realism (suurlinna elu ilustamata kujutamine. Koloriit tume, meeleolu sünge) Regionalism (romantiline, nostalgiline, väikelinnade ja farmide rahuliku elu kujutamine) 4. Kes ja millal käivitas USA-s riikliku kunstipoliitika? Selle käivitas F D Roosevelt 5. Mis ühendab USA ja Mehhiko kunsti 1930.aastatel? 1930 ndatel levis ühiskonnakriitilise sisuga monumentaalmaal ja plakatikunst. Sellele andsid tõuke USA-s tegutsenud Mehhiko kunstnikud. 6
ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning primitiivsete isiksuste visuaalses eneseväljenduses. Sürrealism on süzeekunst, ei erinenud varasemast maalimise stiili poolest, mõned isegi väga traditsioonilised - veristlik sürrealism. Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Kolmemõõtmelist ruumi kujutati illusionistlikult. Huvi pakkusid seksuaalsusele viitavad objektid, eeskujuks Freudi sümboliteooria. Sürrealistid tegelesid korraga paljude kunstiliikidega. II MS alguses siirdus enamus sürrealiste USAsse. Maal: Max Ernst (veristlik)
Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkolnda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine. 3. Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dekoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Modernlistik realism. Peamiselt skulptuuris. 4. Millise kujutusviisi osatähtsus suurenes sõdadevahelisel perioodil? Uuenduslik stiil, kuid rohkem hakati jälendama loodust. 5. Mille poolest oli sel perioodil erandlik Pablo Picasso looming? Selgita välja, millise ajaloosündmuse puhul maalis Picasso oma suure maali ,,Guernica". Ka tema lähenes algul realismile, kuid varsti pöördus uuesti looduslike vormide moonutamise teele, seostudes ajutiselt sürrealistidega
7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3.Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest.
Ei ole kõrghooneid ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard. Realism Prantsusmaal Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid