ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt Eesti seni oma keskkonnamõjusid vähendanud poole võrra. Nii on Eesti saanud oma ülejäänud kvoodi müüa maha riikidele, kel on Kyoto protokolliga nõutud heitkoguste vähendamisega probleeme olnud. (Europa.eu, 2012) Sammu võrra edasi mindi Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga, millega võeti siht 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus
põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info
George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus
1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark 1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus 1995 – „Säästva arengu seadus“ 1997 – I „Eesti keskkonnastrateegia“ 1998 – „Eesti punane raamat“ 2000 – Natura 2000 2002 – ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents Johannesburgis 2004 – VI looduskaitseseadus; Eesti esitab Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus · Pärilikkuse tegurite muutlikkus liikide, alamliikide sees ja vahel. · Isendi tasemel mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub keskkonna tingimustest lähtuva valikusurve tõttu (looduslik valik).
töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“. 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine(õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine Looduskaitse ideede areng. Rahvausund, kaitsealade teke, looduskaitse väljaspool kaitsealasid. Looduskaitse arenguetapid Eestis Kuni 1910 – looduskaitse ilma kaitsealata 1 1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957..
Kõik kommentaarid