Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Süsiniku valentsolekud (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
7

Süsiniku valentsolekud

Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet

I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne
Tetraeeder
II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200
1 kaksikside Tasapind
CH2= CH2
III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O
Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH

Metaan CH4

Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on.

Keemilised omadused

Metaan on redutseerija

Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend.
Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O
Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt
-IV -II 0 +II +IV
CH4 CH3- OH H – CHO H – COOH CO2
Metaan metanool metanaal metaanhape
alkohol ) (aldehüüd) (karboksüülhape)
Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht.
Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse…

Metaani pürolüüs

Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad)
. . . .
CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C – CH3 2H H2 jne.
Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 – kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks)

Metaani halogeenimine

Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.
Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina.
I etapp – ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid
.
Cl2 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb
II etapp – ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke
. . . .
Cl + CH4 CH3Cl + H ja H + Cl2 HCl + Cl
III etapp
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Süsiniku valentsolekud #1 Süsiniku valentsolekud #2 Süsiniku valentsolekud #3 Süsiniku valentsolekud #4 Süsiniku valentsolekud #5 Süsiniku valentsolekud #6 Süsiniku valentsolekud #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 358 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor weru Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (6)

Raid0 profiilipilt
Raid0: Põhjalik ja korralik
19:30 19-02-2009
itsmellu profiilipilt
itsmellu: tänud :) päris hea
13:19 04-10-2009
mafaka profiilipilt
mafaka: Normaalne
15:39 21-04-2009


Sarnased materjalid

35
rtf
11 klassi Orgaanika konspekt
32
pdf
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
44
pdf
Orgaaniline keemia
44
pdf
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf
ORGAANILINE KEEMIA
12
doc
Lühikokkuvõte
23
doc
Keemia konspekt
4
doc
Süsivesiniku orgaanilised molekulid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun