Facebook Like

Sõda Balkanil (3)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
15
Tallinna 21. Keskkool

Referaat











Kerli Mandre
12B
Tallinn, 1999
Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge , tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi – toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda.
"Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest erinev kultuuriline ja poliitiline ajalugu, see oli maa, kus koondusid, kattusid ja kombineerusid suured võimud ja religioonid: Rooma , Karl Suure, Ottomanide ja Austria-Ungari impeeriumid ; Rooma katoliiklus , Kreeka õigeusk, judaism ja islam . Tänaseks varjutavad seda rikkalikku minevikku vägivald ja sõda, mis on kaetud hoolimatuse ja valeinfo verise udulooriga."1
Jugoslaavia on maa, kus on palju erinevat etnilist päritolu rahvarühmi. Tegelikult on seal toimuv protsess sisuliselt vägagi lähedane Baltimaades 90. aastate alguses toimunule – püüavad ju erinevad rahvusrühmad saavutada seda, mis meil juba käes on – nimelt iseseisvust ja sõltumatust. Ainult et siin peitub üks hiigelsuur AGA – nimelt toimus meie "abielulahutus" N. Liidust rahulikul teel, ilma sõja ja verevalamiseta. Jugoslaavias elavatel inimestel seda õnne ei olnud, nemad peavad autonoomia ja sõltumatuse eest siiani võitlema.
"Pärast Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal, kerkis Jugoslaavia taas esile eraldi riigina. Tema uueks liidriks sai Tito , antinatsistliku vastupanuliikumise legendaarne komandör. Ta oli horvaat, kuid ennekõike kommunist , ja uskus, et kommunistlikus Jugoslaavias kaovad rahvuslikud vastuolud nii nagu klassi-erinevusedki.
Tito oleks võinud tunnistada et serblased ja horvaadid sooritasid Teise maailmasõja ajal üksteise suhtes suuri kuritegusid , võib-olla isegi nimetada ametisse komisjon , et uurida ja avaldada faktid. Kuid ta otsustas, et selline teguviis vaid süütaks uuesti vihavaenu, mis valitses tema rahva vahel, ning võttis selle asemel hoopis vastupidise suuna. Ta ei lubanud selle perioodi üle diskuteerida, keelas ära serblaste või horvaatide hirmutegudest rääkivate raamatute avaldamise ja isegi saatis politseiagendid, et konfiskeerida fotod ja muud tõestusmaterjalid, mis paiknesid raamatukogudes, ajalehtedes ja eraisikutel.
Tito lootis, et selline poliitika viiks lõpuks selleni , et inimesed unustaksid oma erinevused, kuid seda ei juhtunud. Jutud liikusid vanematelt lastele, keda kasvatati igivana vihavaenu vaimus , ja paljud serblased ning horvaadid kasvasid üles tahtmisega kätte tasuda eelmistele generatsioonidele.
Pärast Tito surma 1980. aastal, valitses Jugoslaaviat "kollektiivne presidentuur", mis pidi esindama kõigi regioonide ja etniliste gruppide huve. Selline vilets korraldus hoidis maad mõned aastad koos, kuid see ei suutnud vastu seista üliküünilise Serbia poliitiku Slobodan Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen , mis domineeris paljude serblaste südametes.
1 Malcolm , Noel . Bosnia : a short history. New York , 1994.
1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega.
Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes. Nimetatud vabariikide rahvuslased nägid oma võimalust lahkulöömiseks.
Nende rahvuslaste hulgas oli edukamate ja sõjakamate seas Horvaatia Franjo Tudjman, endine Jugoslaavia armee kindral . 1990. aastal valiti ta Horvaatia liidriks. Oma kampaania ajal tõotas ta viia vabariik Jugoslaaviast välja täielikule iseseisvusele. Tema võit tõi paanika neisse Horvaatia piirkondadesse, kus elasid serblased. Neil olid elavad mälestused 1940. aastatest ja nad kartsid, et nendest saavad tapatalgute teise ringi ohvrid .
Kaugel sellest, et hajutada Horvaatias elavate serblaste kahtlusi, tundus Tudjman kinnitavat nende halvimaid kartusi. Ta eemaldas konstitutsioonilise määruse, mis garanteeris vähemusgruppidele erilise kaitse, ja võttis tarvitusele rahvusliku sümboli, mis oli küll sajandeid olnud horvaatia sümboliks, kuid manas paljudele serblastele esile natsieelse režiimi, mis oli Horvaatiat valitsenud pool sajandit varem.
Jugoslaavia oleks võinud laguneda rahumeelselt, kui välisjõud oleksid leppinud kokku selle protsessi jälgimise ja juhtimise osas. Nad oleksid võinud kasutusele võtta kaheharulise poliitika: aktsepteerida lagunemise vältimatust ja nõuda, et eralduvad vabariigid võtavad vastu tugevad garantiid vähemusgruppide kaitseks.
Selle asemel tehti vastupidist. Paljusid lääneriike, eriti Ameerika Ühendriike, kohutas väljavaade Jugoslaavia lagunemisele . Nõukogude Liit kukkus kokku kaoseks, ja Ameerika prognoosijad kartsid, et veel rohkem lagunemisi levitaks ebastabiilsust üle kogu Euroopa. Nad panid Belgradi rahvuslased uskuma, et maailm toetaks neid juhul, kui nad võitleksid serblaste poolt domineeritava Jugoslaavia säilitamise eest."2
Kaardi järgi on Balkani poolsaar keset Euroopat. Usk, kombed ja käitumine aga asetavad mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid ."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga režiimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene surutakse hirmu alla ning välistatud on igasugune vähegi suurem relvade levik."3
Paljud on toonud konflikti põhjusena rahvustevahelist vaenu, kuid Cornelli rahu-uuringute professor V. P. Cagnon väidab ajakirjas "International Security", et rahvusrühmade vahelist vägivalda provotseerivad nende juhtkonnad. Nende eesmärk on luua (sise)poliitiline olukord, kus ainus olukord oleks rahvuslik kuuluvus. Seejärel püüab eliit kujutada isiklikke huvisid rahvusrühmade huvidena ja mobiliseerida selle liikmeid kaitsma mitte oma majanduslikku heaolu, vaid rahvuslikke huvisid. Seega näeb Cagnon rahvuskonflikti põhjusena
2Macmillan Atlas of War & Peace : Bosnia Herzegovina: with special reports by correspondents of The New York Times. New York, 1996; lk. 3.
mitte rahvusliku identiteedi säilitamise ja sõltumatuse püüdu, vaid konservatiivse eliidi võimulpüsimise soovi. (A. Kasesalu. Natsionalism ja rahvusvaheline konflikt Balkanil . – Postimees 30. november 1995, lk. 10)
Seevastu Noel Malcolm väidab, et Bosnia ajalugu näitab, et jättes kõrvale majanduslikud konfliktid maaomanike ja talupoegade vahel, on riigisisene "rahvuslik" vaenulikkus jõudnud etnilise vägivallani ainult Bosnia piiride tagant tulnud surveavalduste tulemusena. (N. Malcolm. Bosnia: a short history.)
Helsingi Inimõiguste Komitee esindaja Bosnia-Hertsegoviinas, Amra Horo Salkic'i sõnul oleks parim lahendus selline Bosnia riik, nagu ta on olnud siiani. Riik, kus elavad koos erinevad rahvusrühmad, religioossed grupid, inimesed kõikide oma erinevustega. Inimesed peavad olema võrdsed igal religioosse, poliitilise ja avaliku elu tasandil. Parlamendis peaks olema palju parteisid, kelle kaudu erinevad rahvakihid leiavad oma probleemidele lahenduse. (R. Västrik. Kõige tähtsam on peatada vägivald. – Postimees 23. november 1995, lk. 9.)
"Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias. 1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sõda Balkanil #1 Sõda Balkanil #2 Sõda Balkanil #3 Sõda Balkanil #4 Sõda Balkanil #5 Sõda Balkanil #6 Sõda Balkanil #7 Sõda Balkanil #8 Sõda Balkanil #9 Sõda Balkanil #10 Sõda Balkanil #11 Sõda Balkanil #12 Sõda Balkanil #13 Sõda Balkanil #14 Sõda Balkanil #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat Balkani sõjast. Balkani sõja kroonika. Daytoni lepingu põhipunktid.
jugoslaavia , balkan , sõda , tito , kosovo , cornelli rahu-uuringud , nato , sõja , kroonika , Üro , daytoni leping

Mõisted


Kommentaarid (3)

maarja123 profiilipilt
maarja123: väga asjalik ja tore!
15:55 30-11-2010
manbearpig profiilipilt
manbearpig: Väga hästi koostatud
21:14 15-02-2011
linutzka profiilipilt
Liina Kodres: Kindlasti on abi
19:55 26-10-2011


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
147
docx
Eesti XX sajandi algul
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun