50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisike
Õppematerjali autor
nad lihtaslt asetavad oma koreograafia sellesse kohta. Nii võib ruum tappa tantsu, teisalt võib ruum luua ja mõtestada kogu tegevuse ja tegevus võib mõtestada ruumi, kus seda esitatakse. Mõnedele loojatele on ruum määravaks ja otsustavaks teguriks liikumiste loomisel, olles inspiratsiooniallikaks, lahutamatuks osaks lavastusterviku loomisel ja praktilisel reliseerimisel. Sellisel juhul tulenevad liikumised ruumist, elavad selles ja muudavad ka ruumi enda ümber elavaks etenduse komponendiks. Teatud suhe kõikide meediumite vahel on olemuslikult tähtis lavastuse loomisel. Kuidas see suhe - side esitaja, liikumimaterjali, heli ja ruumi vahel - töötab? On mitmeid võimalusi: 1. INTEGRATSIOON - Kui kõik lavastuselemendid töötavad teineteist toetavalt ja täiendavalt. N. "Apalatchian Spring "(M. Graham)- arhetüüpesd tegelaskujud (vastabiellunud paar, preester jne.), kostüümid, mis toetavad
kasutatud, andsid une probleemidest vägagi hea ülevaate ning nad olid väärikad tugipunktid. Viimastel aastatel on une osas tehtud mitmeid avastusi, mille tarvis sai uuritud inglisekeelseid Internetimaterjale. Inimesele, kes tahab eesti keeles saada unetusest lihtsat ülevaadet, on see raamatute näol täiesti arvestataval tasemel kättesaadav. Ka eestikeelsed artiklid Internetis andsid uurimise käigus head tuge, kuna sai lugeda ka Eesti arstide arvamusi, kelle kätes praegune uneteadus meie maal on. Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu. Korraldasin teemal ,,unetus" Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida,
Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund ("pilt") meid ümbritsevast maailmast? Millise panuse annavad sellesse tervikkujundisse erinevad meeled? 3. Kuidas me reageerime meid mõjutavatele nähtustele? Milliste seaduspärasuste järgi kujunevad meie suhted meile täiesti uute ja juba tuttavate nähtustega? Kuidas me õpime ära ümbritseva maailma ja inimeste mõjusid iseendale? Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6
Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem.
kunagi eksisteerinud ja tõenäoliselt ei saagi eksisteerima, aga millest meil ometi peab olema küllaldane ettekujutus, selleks et saaksime õigesti otsustada oma praeguse olukorra üle. See inimene, kes kavatseb täpselt kindlaks määrata ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada kõnealusel teemal usaldusväärsete vaatluste teostamisel, vajab ilmselt filosoofiat rohkem, kui arvata võiks. Minu meelest vääriks järgmine probleem tõepoolest meie sajandi Aristoteleste ja Pliniuste tähelepanu: Milliseid katseid oleks vaja teostada, et õppida tundma loomulikku inimest? Ja millised peaksid olema vahendid, mis lubaksid neid katseid ühiskonnas läbi viia? Ma ei püüa küll kaugeltki probleemi lõplikult lahendada, aga usun siiski, et olen selle teema üle piisavalt järele mõelnud, et juba praegu söandada väita: suurimad filosoofid ei ole parimad neid katseid juhtima, võimsaimad valitsejad ei ole sobivaimad neid läbi viima
kunstniku maalist katkend karnivali ja paastu võitlus. Maal on jagatud kaheks, vasakul karneval, ekstaas, kaos ja paremal paast. Moodustab antagonistlik paar kahe erineva mõtteviisi vahel. Karnevali all ka müra kogu oma kaootilisuse ja vägivallaga, ohverdusrituaal iseloomustab maailma. Paastu alla kuulub vaikus rituaalse korra kaudu, müra sunnitakse vaikima. Kodanliku maailma normid. Ohverdus on isiklik kahetsus. Luuakse teatavad ideaalid. Attali pöörab ümber Marxi kuulsa skeemi. Baas majandussuhted. Attalil on muusika see, mille kaudu me saame otsustada selle üle, kuhu ühiskond läheb. Attali arust muusika peegeldab seda, kuidas ühiskond on korraldatud. Attali järgi igal ühiskonnal sisemine kood, mis võimaldab org toimida. See areneb ekstreemsusesse ja loob eelduse müra toimimiseks. Kui üks ajastu läheb üle teiseks, siis tekib müra. Nihe, katkestus on müra. Uus kord tervitab seda kui saabuva ajastu märki, aga vana kord peab seda müraks
aine asja asemel: raud ja teras külvasid surma, rikkad käivad siidis ja sametis o Koht selle asemel, mis asub selles kohas: keskaja udust kerkib Eestimaa o Aeg sündmustiku või sellel ajal elavate inimeste asemel: keskaeg uskus nõidust o Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: ta aina lõikab loorbereid. Meie naaber põleb. o Ruumilt selle kasutajatele: kogu klass võttis peost osa o Autorilt loomingule: seinal rippus Wiiralt 12 · Metonüümia alaliik on sünekdohh: ülekanne mingi kvaliteedisuhte alusel, nt osa terviku asemel (viis suud söömas, et ma su nägu siin enam ei näeks), üksiktunnus terviku tähenduses (külas kümme suitsu, merel kümme purje),
o Arvutatakse rekombinatsioonisagedust: 2 x metsiktüüpi rekombinantide arv Faagide üldarv Faagide geenide kaardistamine: o Faagide geneetiline kaardistamine – geeni peenstruktuuri määramine Benzeri laboris: 1) Kõige väiksemaks mutatsiooniüksuseks on üks aluspaar (bp) 2) Rekombinatsioon võib toimuda kahe külgneva aluspaari vahel 3) Lükati ümber varasem seisukoht nagu oleks geen jagamatu ja seega kõige väiksem mutatsiooni ja rekombinatsiooni üksus o Deletsioonmutantide kasutamine geneetilises analüüsis Kui mutatsioonikohad paiknevad geneetilsel kaardil lähestikku, on rekombinatsioonisagedus madal: 1) Rekombinatsioonisagedusest tuleb maha arvata spontaansete revertantide tekkesagedus 2) Kaardistatakse deletsioonmutante, mis ei ole võimelised spontaanselt metsiktüübiks reverteeruma 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid