Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veerezii
II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) · Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) · 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. · 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti. Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused.
Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse
nappus e ni Rahvas tikupro ble e mid o n s e o tud re s s urs s ide g a ja vas tupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv o n ming is piirko nnas e lavate inime s te arv. Eris tataks e te g e likku rahvaarvu (de fac to ) ja s inna juriidilis e lt kuuluvat e hk alalis t rahvaarvu (de jure ) Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas . 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas üle 130 miljo ni laps e
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
oskuste või majandusliku staatusega inimestele. Tooge näiteid meetmetest, kuidas sündimust soodustada (kuidas sündimust vähendada). 50. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegurid) ning rändesuundi; Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast – paremad Euroopa töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne. Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, Euroopa paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele. Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige Ameerika paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele. Lõuna- Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste Ameerika otsingutele.
Kõik kommentaarid