Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Räim (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Räim #1 Räim #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmadli Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Räim

RÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele

Loodus
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. 10 Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud

Ökoloogia
thumbnail
25
doc

Kalade referaat

Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas

Bioloogia
thumbnail
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthalli

Bioloogia
thumbnail
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso ­ beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool ­ endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus ­ atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras ­ balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi ­ idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207

Loomabioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Evolutsiooni kokkuvõte

o Tavaliselt isolaatide rühm hävib, mida väiksem on isolaatide rühm, seda tõenäolisemalt hävib o Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki o Genofond peab olema piisavalt suur o Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused o Ajapikku tekib ristumisbarjäär o Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a. o Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes tingimustes, nt kaelkirjakirjad Antarktikal noh. Seejärel isolaat kohaneb ja paljuneb, sealjuures genofond on piisavalt suur et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut. Kui ainult retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda

Bioloogia
thumbnail
56
doc

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon). Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu). Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse juures, vôime siinsete lestade elus peale metamorfoosi eraldada kolme pôhilist etappi, mis on seotud kala vertikaalse levikuga. 1. Ranna madalvee ajajärk. Vanusegrupid 0+ ja 1+, harva môned vanemad. 2. Ranniku keskmiste sügavuste kasvuajajärk. Vanused 2-5 (6) aastat. 3. Sügava vee ajajärk. Vanusegrupid (5) 6+, 7+ ja vanemad. (Mikelsaar, 1950)

Bioloogia



Lisainfo

Sisaldab pilte.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun