• Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teenustele. • PfPortChecker Seadistamine Kõigepealt tuleb allalaadida ja ära installida Filezilla Server siit: https://filezilla- project.org/download.php?type=server Klõpsa siia Siis peaks ta juhatama sind järgmisele lingile, kus algab allalaadimine automaatselt. Kui setup on allalaetud, tuleb see käivitada. Ilmub ette selline aken, klikka nupu next peale. Klikates next avaneb peagi selline vaatepilt, klikka Install now. See avab sulle uue akna, kus tuleb vajutada I agree. Vajuta next. Ja veelkord next. Nüüd tekib üks tähtsam aken. Pärast pordi muutmist, vajuta next. See port muutub oluliseks, kui tekib serverile kasutajaid, kellel ei tohi olla sama palju õigusi, kui peaks olema serveri administraatoril. Muuda see port 200
b. WinXP võrguliideste nimiekirja asukoht on leitav järgnevalt: Start -> Control Panel ->Network Connections Võrguliidese parameetrite seadistuseks tuleb vajutada paremat nuppu vastava liidese nime peal ja valida lühimenüüst valik „properties“. Avanenud aknast tuleb valida TCP/IP rida ja seejärel vajutada nupule „properties“. Automaatse seadistuse valik tähendab DHCP kasutamist. Varuavariandina rakendatakse APIPA aadressi määramise skeemi 4. Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite “ping” ja “ipconfig”? a. (Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme/tööriistu
seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud
jõuab. Kui “järjekorras” vaba ruumi pole läheb pakett kaotsi - ära visatud pakett = suurem võrgukoormus. Transmission delay e paketi võrku saatmiseks kuluv aeg - Sõltub kanali enda kiirusest. Kui pakett on X bitti pikk ja edastuskiirus Y bit/s, siis kulub aega X/Y sekundit. Propagation delay e andmete liikumise aeg - Signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edasutusmeediast. Kui L on kahe ruuteri vaheline kaugus ja M on edastuskiirus, siis viide on L/M (millisekundites). Ehk meediumi viide, aeg, mis kulub pakettidel sidekanalis liikumiseks. Seega üldine delay on summa neist neljast. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Kirjutan teile ilusa inglise keelse teksti sest...okei kui ma mõtlen välja mis-mis on, siis tõlgin ära ka. Iga kümnendit peab oskama iseloomustada! 1961-72 The importance of computers began to rise in the 60s, so only now did people start to
Kui cookie’d ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Failiedastus protokoll, ehk kasutatakse failide transportimiseks. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab alusprotokollina kahte TCP ühendust, et faili edastada. o Esimene on kontrollühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne o Teine on andmeühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse fail FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele
/// ==> Transmission delay paketi võrku saatmiseks kuluv aeg sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest
/// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi
Ta võib enne saadud segmenti tükeldada vajadusel ehk tavaliselt tehaksegi segmendid väiksemateks datagrammideks. Võrgukihi funktsioonid: 1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist
tunda. Kui cookie'd ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 9 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on
ja nii saab server kasutaja koguaeg ära uuesti tunda. Kui cookie'd ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on
Saatja saab sedasi teada, et üks pakett võrguga. See lubab aadresse uuesti kasutada (aadressi hoitakse ainult siis, kui ollakse ühendatud). _ host saadab "DHCP discover" 8.Kanalikommutatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumikommutatsioon, paketi pikkus sõnumi. _ DHCP server vastab "DHCP offer" sõnumiga. _ host soovib IP addressi: "DHCP request" sõnumiga. _ DHCP server saadab Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud on moondunud ja tuleb uuesti saata. Rdt 3.0 kanal vigade ja pakettide kadumisega. Kuna siin võivad kaduma minna nii andmed kui
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *m
suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks
24. TCP koormuse juhtimine + Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse juhtimine ,,ristmikud täis". Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate'i
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö
privaatne intranet). Rakendused on levitatud infrastrutuuris. 3 9. Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi kommutatsioon * kanalikommutatsioon – lõppunktide ressurdsid on reserveeritud ühenduse tarvis(iseloomustavad: kanali ribalaius, lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist, garanteeritud esitus, ühenduse setup vajalik;)Kanali ribalaius jagatakse tükkideks(kas sageduse või aja järgi). Ühele kliendile antakse kindel tükk ja kui ta endale määratud ajal seda ei kasuta, siis seda ei jagata teistele kasutajatele(kellele, seda vaja võib minna)- sel hetkel on kanal jõudeolekus. * pakettkommutatsioon – andmevood jagatud pakettideks. Erinevate kasutajate paketid jagavad ühist ressurssi. Iga pakett kasutab tervet kanali ribalaiust. Ressursse
0.0.0 kuni 255.255.255.254) 10.0.0.0/8 - sisevõrgud 172.16.0.0/12 (kuni 172.31.255.255) - sisevõrgud 192.168.0.0/16 (kuni 192.168.255.255) - sisevõrgud 127.0.0.0/8 - loopback address (127.0.0.1 - kohalik masin) 0.0.0.0/8 - lähtehost lokaalses võrgus (0.0.0.0 viitab iseendale) 14.0.0.0/8 - Public Data Networks aadressid 169.254.0.0/16 - "link local" aadressid (seadistatakse automaatselt, kui muud vahendid nt DHCP ei toimi 128.0.0.0/16, 191.255.0.0/16, 192.0.0.0/16, 223.255.255.0/24 - IANA poolt reserveeritud tulevikus kasutamiseks 192.0.2.0/24 - dokumentatsioonis ja näidisprogrammikoodis kasutamiseks, nt koos domeeninimega example.com või example.net 192.88.99.0/24 - IPv6 suvaedastusaadressi (anycast) tõlkimiseks IPv4 aadressiks IPv6 ja IPv4 vahendavas marsruuteris 198.18.0.0/15 - jõudlustestide tegemiseks võrgus 255.255.255
Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine – „garaažid täis“, koormuse juhtimine – „ristmikud täis“. Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt – transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate’i
logist); info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele (võib puhverdada) · T0 -- info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid pole vajalikud Võimalikud turvaklassid: · ÕIS - S1-2K2T1 · Riigi teataja veeb - S0K1T3 (T3 pärast on kasutusel ka https) · Haigla registratuuri andmebaas - S1K2T1 · Ülikooli keskse serveri logi (meiliserver, SSH, failihoidlad jne; seejuures parooli räsi ei logita või asendatakse dummy-väärtusega) - S2K1T1 3. Autentimine · Mitmekasutajasüsteemid · Autentimismeetodid · Autentimisprotsess · Paroolid · Biomeetrilised tõendid · Elektroonilised volitustõendid · Paroolkaitse näide: Unix · Võrguautentimissüsteemid · Single sign-on Mitmekasutajasüsteemid · Probleem: Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed, kataloogid, seadmed, ...)
Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP)
) Juhul kui Sa ei suuda oma parooli leida/taastada või muuta, siis ei jää Sul muud üle kui oma Windows ümber installeerida, aga see ei ole kaugeltki hea asi ja seega proovime muid vahendeid. 1. Kui Sinu kompuutrisse on loodud ka teisi administraatoriõigustega kasutajakontosid, siis proovi järgmist: Juhul kui Sinu kompuutris on mitu kasutajat ja Sa oled iseendale või siis teistele kasutajatele loonud varem mitu kasutajakontot, milledel on samuti administraatori õigused, siis logi ennast sisse teise kasutajakonto all. Seejärel loo omaenda kadunud parooliga kasutajakontole uus parool. Windows Vista's tegutse järgmiselt: · Logi ennast mingi teise administraatori õigustega kasutajakontoga Windows'isse; · Klõpsa nupule Start, siis Control Panel; · Klõpsa User Accounts and Family Safety lingile; · Klõpsa User Accounts lingile; · Klõpsa lingile Manage another account; · Nüüd klõpsa sellele omaenda kadunud parooliga
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus Esimest korda andmebaasidega tööle hakkamisel šokeerib noori veebitreialeid MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused |
Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi
(Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu andmevahetuses. Mälul on aadressi register, kuhu saadetakse aadress ning puhver register, kuhu lugemisel tuleb sõna mälust
Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080 Logs - Avab logiakna, mis näitab lokaalse veebiserveri tegevust ning üleslaadimise olekut Linuxis näeb samu asju kohe peale mõne käivituskäsu sisestamist SDK Console - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb veebilehitsejaga avada aadress http://localhost:8080/_ah/admin Edit - Avab toimetamiseks aplikatsiooni peamise konfiguratsioonifaili Linuxis tuleb tekstiredaktoriga avada aplikatsiooni kataloogis fail app.yaml Deploy - Laeb aplikatsiooni failid serverisse Linuxis tuleb käivitada käsklus appcfg.py update aplikatsiooni_kaust Dashboard - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese Google serveris
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt CMOS(Complementary Metal-Oxide Semiconductors) - mälu. Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Näiteks hoitakse seal teavet arvuti mitmete lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool, kuupäev jne.) kohta. Sinna info kirjutatakse uue arvuti kasutuselevõtul ja kus ta säilib töö vaheajal tänu akumulaatorile(viimasel ajal ka nn. EEPROM-mälu). Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. Arvuti viitab tavaliselt vajadusele uuendada akut (CMOS battery). Arvuti konfiguratsiooni parameetrite muutmiseks on BIOS-s eriprogramm - SETUP.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
