Ruumiandmete liigid
Praktilise töö juhend 3.2.2.
0
Ruumiandmete sisestamine
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grrrete
Õppematerjali autor
9. Mis on andmekihid? Miks hoitakse ruumiandmeid kihtide kaupa? Milliseid andmeid on mõttekas hoida ühes kihis? Tooge näiteid. Andmekihte luuakse, et säilitada erinevaid ruumiandmeid. Kihtide kaupa selleks, et oleks korrastatud juurdepääs erinevatele andmetele. Kihte saab ka ükshaaval avada ja võrrelda ning analüüsida (millised osad kattuvad jne.). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon.
..) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Kirjeldava objekti kuju ja asukoha, mida edasi antakse koordinaatidega. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20
PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Digitaalsed ruumiandmed: · VEKTORANDMED xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel. · TÄRKANDMED atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda
c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara). f. Rasterandmeid on vaja taustapiltideks, lihtsate kiirete kaartide tootmiseks, kiirete ruumiandmete saamiseks. 31. Kirjeldage tärkandmeid. a. Atribuutide tabelid b. Link graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel. c. Võib lisada piiramatult, salvestada ükskõik millised ruumiobjekti iseloomustavad andmed. d. Andmete tüübid: kvalitatiivsed andmed (ei ole nr-d), piiratud väärtustega ehk alternatiivsed (jah/ei, 0/1, on/ei ole), mittealternatiivsed (loend võimalikest
paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid):
LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema
probleem nende kujundite (Platoni kehad) sidumisl poolustega, kaardivõrguga, polaarsümmeetriaga jmt. Kolmnurkadel baseeruvad irregulaarsed tesselatsioonid 1. Thiesseni polügoonid. 2. Triangulatsioon kolmnurkade nurgad märgivad olulisi pöörpunkte pinnal. Olulisi joonelemente kujutavad kolmnurkade servad. 3. Traingulatsiooni kolm sammu andmepunktide valik, kolmnurkade genereerimine punkte ühendades, vajalike lisaandmete sisestamine. o Topoloogilised vead 1. Digitaalkaardile esitatavad (formaalsed) nõuded. 2. Geomeetrilised tipp puudub; serv puudub; serv on totra kujuga. 3. Topoloogilised esineb ühendamat servi; servad ei sulge polügooni Protseduure veaotsinguks: 1. Topoloogiline toimetamine 2. Polügoonide ühendamine 3. Reaalsushinnangud ja loogika kontroll Loeng 10 Generaliseerimine, Interpoleerimine Generaliseerimine 1
kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel: – objektide valikkuruuduke „punkt joonel“; ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [ ]-sulgudesse, välja arvatud tähised ↵ ┐ ja ┌ ja nad on toodud poolpaksus kirjas. Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid