Rubensi kehakuju (0)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Stiiliõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

Rubensi kehakuju (O, ümar)
Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks:

Pikendada ja salendada keha visuaalselt ;
Varjutada suurt ümbermõõtu;
Pikendada ülakeha;
Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik);
Tähelepanu keskendada jalgadele ;
Rõivaste joon peaks olema sirge;
Kangad peaksid olema pehmed , sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme( sobima peab pesu – alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja).

Soovitused:

Pikad, sirged , langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti);
Kanda avaraid jakke-tuunikaid( puusa -reie piirkonnani);
Värvide jaotamine vertikaalselt;
Seelikud :
- Pikk;
- Kitsas ;
- Lõhikuga;
- Paanidega.
Püksid:
- Lihtsad;
- Sirged ;
- Kitsa tegumoega;
- Ilma värvlita.

Vältida:

Taljessetöödeldud mudeleid ;
Silmatorkavad dekoratiivelemendid vööjoonel;
Suured kraed ja õlakud;
Väga suured volangid, satsid, rüüsid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Defiance Õppematerjali autor

soovitused, mida vältida?

rubensi kehakuju

Sarnased õppematerjalid

docx

Sekretäritöö etikett

inglise stiilis kostüüme, mille detailid hajutavad tähelepanu. Rõivaste kangad võiksid olla siledapinnalised ja mustritest sobivad geomeetrilised kujundid; 6. ümaravormilised, rinnakad naised on kenad ja armsad ümara vormiga kellukesekujuliste seelikuosaga kleitides ja prantsuse stiilis riietuses. Kangastest sobivad pehmed ja kootud kangad. Lisaks rõivaste lõikele mõjutavad kehakuju ka riide muster ja värvus. Kõik suureruudulised ja suurte lilledega rõivad suurendavad visuaalselt tüsedust. Peened täpid ja triibud aga vähendavad seda. Aastates sekretärid ei kanna läbipaistvaid riidesorte ja laiu lehvivaid seelikuid. Värvuste valikul on naissool suurem valikuvabadus kui meestel. Erinevate värvidega saab rõhutada elegantsi. Lihtne elegants saab alguse sellest, et rõivad on näiliselt tagasihoidlikud. Liigne värviküllus ja säravus on tagasihoidlikkuse hävitajad

Sekretäritöö

docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-

Kiuteadus

doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu

docx

Rõivastus aastatel 1960-1969

moest väljas kõigi puhul, va. Walesi printsess. Silmalainer muutus väga moekaks ning lauvärvid olid tavaliselt loomulikes värvides. Tellimise peale tehti jumestuskreeme, vastavalt nahatoonile. Et rõhutada "ajudega" imagot kanti paksude sarvraamidega prille- Kontaktläätsed pidi olema suursed või tumevioletsed. Rõivastus aastatel 1990-1999 1990ndate kujundites oli androgüünsus tähtsal kohal. 1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu

Moeajalugu

pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD

Kiuteadus

rtf

Moeleksikon

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning s

Käsitöö

doc

Barokiajastu

Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o

Kultuur

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Rõiva ajalugu

Rohkem sarnaseid