Rootslased (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Rootsi etikett, äritavad

uusaasta (1. jaanuar)  2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks. · Suvel on elu tänu pidevatele festivalidele ja pidustustele rahutum, kui talvel. Rootsi äritavad Nagu teisedki Skandinaavlsed on ka rootslased avatud rahvusvahelistele mõjutustele. Nad

Etikett

6

docx

Rootsi ajalugu Eestis

Kõige rohkem Rootsi-nimelisi kohti leiame Saaremaalt, Läänemaalt, Harjumaalt, muudest maakondadest vähem. Kuidas niisugust Rootsi nimede rohkust rannamail seletada? Uuemad uurijad seletavad, et meie maal muiste, enne eestlaste asumist praegustele elukohtadele, gootlased asunud. Mitmed katsuvad praegustest Eesti rannamail ja saartel asuvatest rootslastest muistsete gootlaste jälgi otsida. Asuvad ju ometi veel meie päevil Vormsis, Pakri saartel, Osmussaarel ja Ruhnu saarel rootslased, aga ka Noarootsi ja Risti kihelkonnas asub rannamail veel seda tõugu rahvast. Vanasti ulatasid rootslaste asutused palju kaugemale. Niipalju kui teame, asus Hiiu- ja Saaremaal vanasti rohkesti rootslasi, Hiiumaal nimelt põhjapoolses osas, iseäranis Reigi kihelkonnas; keisrinna Katarina II saatis nad sealt välja Lõuna-Venemaale elama, kus nad Vana-Rootsiküla (Alt-Schwedendorfi) asutuse põhjendasid. Varemini sulasid Saaremaal rootslased eestlastesse

Ajalugu

9

docx

VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS

hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid. Rakvere linnuse häving Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Linnuses pakutakse erinevaid programme Pakume programme suurtele ja väikestele linnusesõpradele. Programmid sisaldavad erinevaid aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist.

Klienditeenindus

2

doc

Rootsi jõulud/jõuluroad

Rootsi jõulud/jõuluroad. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks. · Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck. · Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati

Ühiskond

2

doc

Eesti muinasaeg ja ristisõda

arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates

Ajalugu

2

docx

Varauusaeg - Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel

Sellega eesti-liivi-ingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga. Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.

Ajalugu

2

docx

Liivi sõda arutlus

jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik

Ajalugu

Kommentaarid (1)