Facebook Like
Hotjar Feedback

Rootsi aeg + Põhjasõda (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks soovis Rootsi võim luteri usu kindlustamist Eesti- ja Liivimaal ?
  • Milliseid jõupingutusi tegi Rootsi võim luteri usu kinnistamiseks ?
  • Milline oli luteri kiriku, kohaliku aadli ja keskvõimu roll talurahva hariduses ?
 
Säutsu twitteris
ROOTSI AEG
( Tinglikult 1629-1699)

Meeldetuletus

Põhja-Eesti 1583 Rootsile
Pljussa vaherahu → lõpetas Liivi sõja
(Rootsi – Venemaa)

Lõuna-Eesti 1629 Rootsile
Altmargi vaherahu
(Rootsi – Poola)

Saaremaa 1645 Rootsile
Brömsebro rahuleping
(Rootsi – Taani)

Ruhnu 1660 Rootsile
Oliva rahu
(Rootsi – Poola)

Rahvastik


1550 1620 1695 1698 1710
~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000
~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000

Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721)
Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see
Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks.
alguses (1601- 1603 ). delt võeti mehi sõjaväkke, palju  teravili ei kas- Katk (1709-1710)
Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte  nö. vanud ; samal ajal veeti
tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli
kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed
seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah-
ja viljakamad mullad . Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid
Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas.
usulisteks, keda kiusati
taga. Üritasid Vene kesk-
võimu eest põgeneda –
Peipsi lääne kallas).
Kõik, v.a. venelased, su-
landusid siinse rahva sekka
(venelased säilitasid oma
Kultuuri ja kombed).


Haldusüksused

Põhja-Eesti  Eestimaa kubermang , keskuseks Tallinn
Lõuna-Eesti + Põhja-Läti  Liivimaa kubermang, keskuseks Riia

Eestimaa kubermang jagunes neljaks : Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaa.
Liivimaa kubermang jagunes viieks: Tartu, Pärnu, Saaremaa, Võnnu, Riia

Sama haldusjaotus kestis kuni aastani 1783. Sealt edasi toimusid väikesed muutused → 1917.

Narva  Ingverimaa kubermangu keskus
Setumaa  Venemaa
(Piusa ja Võhandu jõest idapool asuvad alad)

Kummagi kubermangu eesotsas oli kindralkuberner . Tema erinevad seadused- korraldused anti välja patentidena (← tuntaksegi kindralkuberneri nime järgi). Et neid rahvale teatavaks teha, oli kirikuisadel kohustus need pärast pühapäevast jumalateenistust ette lugeda.

Aadli omavalitsus

Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond

Rüütelkond on seisuslik omavalitsusorgan, mille moodustavad mõisaomanikest maavaldajad. Saaremaa rüütelkond kõige väiksem.

Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse.

Maapäevade vaheaegadel valiti Maanõunike kolleegium , mis oli rüütelkonna alaline organ. Liivimaa ja Saaremaa kubermangus VALITI maanõunikud kolleegiumisse Maapäeval. Maanõuniku amet kestis surmani. Eestimaa kubermangus ei valitud, olemasolevad maanõunikud ise otsustasid, keda ametisse nimetada.

Eestimaa ja Liivimaa Maanõunike kolleegium koosnes 12 ja Saaremaa Maanõunike kolleegium 4-6 eluaegsest maanõunikust.

Maanõunikud käisid koos, et aidata kindralkuberneril antud piirkonda valitseda.

Talupojad ja mõisamajandus

Kui Rootsi aja alguses oli Eesti aladel ~500 mõisa, siis Rootsi aja lõpuks juba ~1000 mõisa. Mõisate arv püsis sama kuni maaseaduse vastuvõtmiseni, millega seoses toimus mõisate likvideerimine.

Mõisatele andis sissetuleku teravilja kasvatus. Saagikus polnud väga kõrge: 3-4 seemet . Veeti teravilja ka Rootsi, seepärast on Eestit nimetatud ka Rootsi riigi viljaaidaks.

Põlde harisid talupojad teotööga . Teopäevade arvu tõusu tingis mõisa põldude arvu suurenemine:
algul – 1 : 4 ; pärast – 1 : 2 m – mõisapõld
m
t m
t t – talupõld



Rootsi ajal mõisa maad rentivate talupoegade sotsiaalstruktuur ühtlustub.

Talurahva seas: 50% - pererahvas
25% - sulased-teenijad
15% - vabadikud ← elavad renditud talude ääremaadel, saavad omakorda kasutada väikest maalappi ja käivad vastavalt vajadusele maal tööl.
10% - mõisa töölised

Talurahvas oli eesti päritolu, mõisnikud aga valdavalt sakslased . (Kui oli ka rootslasi, siis nad üsna kiiresti saksastusid.)

Rootsi talupojad: vabad.
Eesti talupojad: sunnismaised, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule, mõisnikest sõltuvuses (pärisorjad).

Eesti talupoegade positsioon on kirja pandud:
  • Eestimaa kubermangus – 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse.
  • Liivimaa kubermangus – 1668 (anti välja)/71a. (hakkas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rootsi aeg- Põhjasõda #1 Rootsi aeg- Põhjasõda #2 Rootsi aeg- Põhjasõda #3 Rootsi aeg- Põhjasõda #4 Rootsi aeg- Põhjasõda #5 Rootsi aeg- Põhjasõda #6 Rootsi aeg- Põhjasõda #7 Rootsi aeg- Põhjasõda #8 Rootsi aeg- Põhjasõda #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KATSS16 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    See materjal on mõeldud kõigile neile, kes tahavad antud teema kohta natuke detailsemat ülevaadet. Ei sisalda ainult kuivi fakte, vaid püüdsin kõik nii hästi kui oskasin lahti seletada!
    rootsi aeg: rahvastik , haldusüksused , aadli omavalitsus , talupojad ja mõisamajandus , reduktsioon , linnad ja kaubandus , eestikeelne kirjasõna , arutlus põhjasõda: rootsi-vastane liit , narva lahing , uusikaupunki rahu

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    zizzle profiilipilt
    zizzle: Hea materjal
    10:27 26-02-2013
    JessicaM profiilipilt
    Izzy S: aitas küll
    16:57 12-12-2010


    Sarnased materjalid

    4
    doc
    Rootsi aeg ja Põhjasõda
    7
    doc
    Rootsi aeg
    16
    docx
    Rootsi aeg
    6
    docx
    ROOTSI AEG
    30
    pdf
    Ajalugu II kursus-rootsi aeg-põhjasõda-vene aeg
    4
    doc
    Liivi- ja Põhjasõda
    3
    doc
    Liivi sõda-Rootsi aeg Eestis-Põhjasõda
    5
    doc
    Rootsi aeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun