10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TihaseAutod
Õppematerjali autor
Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). · Mittemetalsed kaitsekatted
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid.
Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ........................................................
(0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi Margi- Koostis %, Omadused, min omadusi
noolutusel metallterades. Terapiiril karbiidiosakesed tekivad intensiivsem kui tera sees, tulemusena sisepinged on seal suuremad, mis teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki. Rabeduse põhjuseks loetakse peened legeerelementide karbiidid, fosfiidid ja nitriidid, mis tekivad terapiiridel aeglasel jahtumisel, eriti terastes suure kroomi või mangaani sisaldusega. Teraste legeerimine rasksulavate metallidega- 0,2- 0,3 %Mo või 0,6- 1,0 %W vähendab selle tundlikus II- liigi noolutusrabeduse vastu, samamoodi mõjub ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust
Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid: 1) Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist
malm koostisega 3,0...3,6% C, 4,25...4,75% Ni, 1,5...3,0% Cr ja 0,5....1,0% Si. Selline malm omab ledeburiitmaatriksiga martensiitstruktuuri. 4. Terase termotöötlus: - termotöötluse põhiviisid, -survetöötlusmooduste liigitus; Kuumsurvetöötlus Terast kuumtöödeldakse, näiteks kuumvaltsitakse, kuumsepistatakse jne. kõrgetel temperatuuridel, mille juures austeniit kristalliseerub töötlemise ajal. Nii vabaneme survetöötlemisel tekkivatest sisepingetest ja teras ei kõvene töötluse tagajärjel. Samal ajal leiavad terase struktuuris aset mitmed muutused: mitteoksüdeerunud poorid keevituvad kinni, austeniiditera peeneneb kuumtöötlemise temperatuuride õige valiku korral jt. Lõpptulemusena saame rahuldavate mehaaniliste omadustega terase, mistõttu puudubki vajadus täiendava termotöötluse järele. Külmsurvetöötlus (edaspidi külmtöötlus) (cold woking, cold forming) on selline töötlemine,
omaduste laia varieerumise nende termotöötlemisel. Termotöötemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitus omadusi. Termotöötluse sisukohalt huvitab meid faasidiagrammi alumine vasak nurk ( kuni süsiniku sisalduseni 2,14%). Teisalt tulevad termotöötluse seaduspärasused austeniid isotermilise lagunemise diagrammist. Terase survetöötlusmooduste liigitus. Terast kasutatakse otsevalatult harva. Tavaliselt allutatake teras enne kasutamist kuumsurvetöötlusele, mis jääb ka sageli ainasaks ja viimaseks peale valamist ja enne kasutamist. Kuumtöötluse käigus vabanevad terases tekkinud sisepinged, tühimikud keevituvad kinni, teras ei kõvene, austeniidi tera peeneneb. Kuumtöötluse ülemiseks piiriks on solidustemperatuur, alumiseks aga rekristallisatsioonitemperatuur. Solidusjoone asukoht sõltub aga süsiniku- legeerivate elementide ja muude lisandite sisaldusest valandeis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid