TALLINNA ÜLIKOOL
Õiguseakadeemia
Õigusteaduse õppekava
Rooma õiguse fenomen
Euroopa õiguse ajaloos
Referaat
Tallinn
2015
Sissejuhatus
Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele
ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub
tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on
need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma
õiguse mõjutused Euroopa õigusele
Rooma
õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450
eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse
Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis
imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu ,
millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei
saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja
nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele
Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa
aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik . Oluliseks
osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist,
millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust.
Keskaegse
algelise õiguse arendamiseks sobis rooma õigus kõige paremini. Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate –
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd................................................
võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu
Õigus ei ole seega midagi vähemat kui Jumala enda vähemalt jumaliku valitseja tahe. Surelik inimene ei saa sarnaselt usunormidega muuta ega täiendada jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu
probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1
seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid 1. Grammatiline tõlgendamine 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 3
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus-
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2
Kõik kommentaarid