Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale Poliorketes Küprose vallutamist. Agathokles Madalat päritolu väepealik, kes kukutas Sürakuusas oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse. Alguses jumalikustas A-d, hiljem oli suurim aasia kommete kriitik. Apollonios Kreeka poeet, kes kirjutas eepilise poeemi ,,Argonautika". Viljeles eepilist Rhodoselt lüürikat. Theokritos Sitsiilia päritolu lüürik, kes kogus kuulsust karjaseidüllidega. Tuntuim töö ,,Sürakuusalannad".
Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend
hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist. 3) Iseloomustage lühidalt (iseloomulikud jooned, tähtsamad sündmused ja isikud) Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja
Ptolemaios XII suri 51. a eKr. Trooni pärisid tema vanem poeg Ptolemaios XIII ja vanem tütar Kleopatra, kes pandi omavahel paari. Et aga poiss oli alaealine, määrati regendiks ehk asevalitsejaks Potheinos, kes oli tuntud intrigaan*. Potheinos ässitas alaealise kuninga oma õe vastu üles, nii et kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. ______________ * intriig salasepitsus; intrigaan intriigide sepitseja; Rooma kodusõda Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ...
akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga
· riigimees, kirjanik · tema haldas Galliat I triumviraadis · sai diktaatoriks, hiljem isegi jumala staatuse · Brutuse käsilased tapsid · ,,Märkmeid Gallia sõjast" · ,,Märkmeid kodusõjast" Titus Livius · 59 kuni 17 aastat eKr · ,,Rooma linna asutamisest alates" Publius Cornelius Tacitus · ,,Germanie" 98 aastat pKr · nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid". See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane
Kuid kuna Ptolemaios XIII oli alaealine, määrati asevalitsejaks ehk regendiks Potheinos, kes oli tuntud intriigide sepitseja. Potheinos ässitas kuninga oma õe vastu üles ning nende vahel tekkis tüli, millest kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema Süüriasse, kus ta kutsus kokku armee. 48. aastal eKr läks ta tagasi Egiptusesse, et astuda vastu oma vennale Pelusiumis, Egiptuse idapiiril. Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda, kus Julius Caesar oli saavutanud võidu Pompeiuse üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise, kus Pompeius tapeti. Caesar jälitas Pompeiust Egiptusesse ning kui ta kohale jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. See tekitas Caesaris tülgastust.
hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist. 3) Iseloomustage lühidalt (iseloomulikud jooned, tähtsamad sündmused ja isikud) Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase
Kõik kommentaarid