Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rooma riigi algus (0)

1 Hindamata
Punktid
Rooma riigi algus #1 Rooma riigi algus #2 Rooma riigi algus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J K Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu
thumbnail
12
docx

ROOMA AJALUGU

ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Rooma ajalugu

· kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet ­ mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine ­ Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid ­ asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr · Rajati foorum ­ sillutatud turu- & koosolekuplats · Kapitooliumi küngas ­ kindlus (Hiljem piirati linn ümber ­ ühiskondlikud hooned) · Kapitooliumi emahundi kuju Kuningate aeg · I kunungas ­ Romulus (Kokku roomas 7 kuningat, kõik va tema ajaloolised isikud)

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rooma ajalugu

Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr ­ etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr ­ Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr ­ Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr ­ Rooma vabariik · 133-30 eKr ­ Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr ­ gallid Roomas · 328-290 eKr ­ roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr ­ võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr ­ Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr ­ I Puunia sõda · 218-201 eKr ­ II Puunia sõda · 149-146 eKr ­ III Puunia sõda · 146 eKr ­ Kreeka langes Rooma võimu alla

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma poliitiline ajalugu

/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Rooma riik

Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised ­ Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine ­ Rooma. kunst ja kultuur ­ Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu ­ Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Rooma ajalugu

Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma ajalugu

Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid.

Ajalugu



Lisainfo

Kokkuvõte Rooma riigi algusest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun