SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1.
Naise õiguslik
seisund.............................................................................................................3
2.
Naise õiguslik
seisund.....................................................................................................4
3.
Naine ja
omand................................................................................................................6
4.
Naised
tööl.......................................................................................................................7
5. Abiellumine ja
lahutamine......................................................................................................8
5.1
Eestkoste
hääbumine.............................................................................................9
5.2
Abielu rikkumine ..........................................................................................................10
6.
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus............................................................................................................................
emotsionaalset pinget, naised on vajalikud kui traagika vahendid. Pärast 451. aastal eKr koostatud kodanikuõiguse seaduse vastuvõtmist hakati naisi üha sagedamini näidendeis käsiltema. Draama naised seisid endi eest. Sealsed ametnikud väitsid, et naised ei tee midagi sõjaliste jõupinguste heaks. Kui olukord on hoopis vastupidi. Naiste panus sõja heaks on ju kahekordne. Kõigepealt sünnitavad nad pojad ja saadavad sõtta. Klassikaline Kreeka naine tema riik oli tema kodu Klassikalise Ateena aega (500-300 eKr) on harjutud pidamanaise ajaloo kõige süngemaks perioodiks. Kogu naise elu möödus koduarestis. Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Klassikalist Ateenat on kujutatud kui emakeskset ja isa vältivat kultuuri. Naiste koduaresti panek praktikas ei teostunud
Evelyn Kuusik ROOMA PEREKONNAÕIGUSE VÕRDLUS EESTIS KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Vastutav õppejõud Aleksei Kelli Tallinn 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1. ROOMA ERAÕIGUSE AJALUGU.......................................................................................4 2. PEREKONNAÕIGUSE ISELOOMUSTUS..........................................................................5 2.1 Abielu ja abikaasade vahelised varasuhted..................................5 2.2 Abielu lahutus............................................................................6 3. PÄRANDUS........................................................................................
Naine ja abielu keskajal Keskajale omane kujutelm inimesest on läbiimbunud religioonist, usk oli valdav igas elu valdkonnas. Mees on naise pea on öelnud Paulus ja hiljem õpetab seda kogu kristlaskond. Juba see lause ütleb paljutki selle kohta kuidas nähti naist, naist kujutati alamana mehest. Naine pole au sees selles sõjanduslikus ja mehises ühiskonnas, kus ellujäämine on pidevalt ohus. Kogu naiste kohta käiv teave ja selle moonutused pärinevad kõrgemate ühiskonnaklasside allikatest. Tsölibaadis elanud preestrite hinnangul oli naine alam, kui mees, kuigi Piiblis räägitakse hingede võrdsusest. Keskaja nais ajaloos vastandusid naise jumaldamine rüütlikultuuris ja nõiaprotsessid Kiriku naiskäsitlus lähtus suuresti sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2
Kõik kommentaarid