Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Rooma - sarnased materjalid

orjad, reformid, imud, saunad, akvedukt, veetrass, innustus, busad, cicero, venus, artemis, apollon, mercurius, hephaistos, ceres, dionysos, neptunus, pontifeks, hera, athena, mars, ares, peajumal, jupiter, romulus, kreeklased, sitsiilia, gaius, julius, eesnimi, hestik, rahvad, latiinid, metall, kreekast, caesar, omavalitsus, kokad, kaevandused, turgudel
thumbnail
4
docx

Rooma

juur-ja puuvilju. Aatrium- omalaadne pere-või elutuba ja varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi. Selle koha peal polnud katust ja seal all oli väike bassein kuhu jookseb vihmavesi. Rooma elanike arv ulatus keisririigi algul ja vabariigi lõpul peaaegu miljonini. Foorum- turu ja koosoleku plats Vana-Roomas. Panteon-kõikide jumalate tempel. Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. Termid- avalikud saunad. Circus Maimus- suurim ringrada hipodroom , kus olid kaarikute võiduajamised. Gladiaatorid-mõõgavõitlejad, lasti orjadel surmani võidelda. Colosseum-Rooma suurim amfiteater. 9. Kirjasõna ja kultuur: Kiri kujunes kreeklaste eeskujul. Kreeka kultuurist kujunes. Roomlased jäid teaduses tugevasti kreeklastele alla. Stoitism- õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Nad kasutasid seda Rooma väärtuste- patriotismi ja riigitruuduse põhjendamiseks.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma

1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rooma

kaitsja Athena Minerba Tarkusejumal, sõjajumalanna Apollon Apollo Valguse ja tõejumal, luule ja muusika kaitsja. Aphrodite Venus Ilu- ja armastuse jumalanna. Dionysos Bacchus Veini ja viinamarja kasvatajate jumal. Poseidon Neptuunus Meredevalitseja, maavärinate isand. 19. Tõesta, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. TV 145

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rooma

Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Seisused: 1)Senaatoriseisus ­ Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus ­ rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas ­ käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama. Orjad ja vabakslastud ­ Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded,peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine.Sageli lasti orje vabaksraha eest,ustava teenistuse eest või heast südamest.Vabakslastutest võisid saada rikkad ja mõjukad inimesed

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rooma

Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ­ ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus ­ jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas ­ käsitöölised ja põlluharijad proletaarid ­ varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon Perekonnad olid patriarhaalsed ­ võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele ­ poegade naiste ja lasteni. Naised olid meesoost sugulase eestkoste all ja neil puudusid poliitilised

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Rooma

Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud ­ sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma amet

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma

Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID ­ Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD ­ Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID ­ Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD ­ Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt. VABAKSLASTUD ­ Peremeeste poolt vabastaud orjad, kes hakkasid oma elu parandama. LATIFUNDIUM ­ Suurmaavaldus Roomas. ??????? PEREKOND ­ Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER ­ Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus. GLADIAATOR ­ Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM ­ Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM ­ Turuplats. TERM ­ Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
odt

ROOMA

· Puunia sõjast saadik vägev laevastik · võeti kasutusele katapuldid, müürilõhkujad ja piiramistornid · LEEGION- Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, enamik neist olid raskerelvastusega jalaväelased · leegion rivistus malelauaruudustiku kujuliselt, tänu sellele oli taktika paindlikum, mis võimaldas võidelda ebatasasel alal Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. · Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Rooma

Cannae lahingus (216 eKr). Octavius-Augustus sünninimi Gaius Octavius ( 23. september 63 eKr ­ 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Cicero- Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr ­ 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- Spartacus (arvatavasti 120 ­ 71 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. 3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Jutuke

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Vana-Rooma

Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Arvatakse, et ta isa oli juba Spartacuse lapsepõlves risti löödud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Rooma

püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne ­ perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Usk Roomas

· Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad!

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Rooma

Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaomanikud patr

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma

liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs ­ rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles ­ järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Rooma

suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs ­ rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles ­ järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.

Eesti ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustu

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Vana- Rooma

esines avalikel mängudel ,,jaga ja valitse" erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu latifundium suurmaavaldus 11. Avalikud mängud. 12. Ehitised- Colosseum- kõige kuulsaim amfiteater. Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vana-Rooma

ametnikud korraldasid ümbritseva maapiirkonna asju  Roomlased sattusid vallutussõdade tagajärjel Kreeklaste kultuuri mõju alla (kreeka keel+kirjandus)  Põhijoontes säilitas traditsioonilise ilme  Mehekeskne  Naise roll oli suurem kui Kreekas, naine seisis mehe kõrval  Seisuslik ühiskond  Kõik vabad Itaalia mehed olid kodanikud  Orjad olid arvukaim ühiskonnakiht Vabaks lastes võis saada kodanikuks, võrdväärseks teistega Võis tappa-> koheldi halvemini kui Kreekas Olid põllutöölised, õpetajad Ori võis end vabaks osta->omaniku kasu Maksis orjapidajale maksu Töötas ise veel kõrvalt  MEELELAHUTUS

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rooma-Usk

· Geenius ­ maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus ­ Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter ­ taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva ­ abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus ­ merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus ­ tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius ­ kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo ­ valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus ­ armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana ­ jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon ­ Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3. Milline oli idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis ? Milles see avaldus ?

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla · Seisused-Vaarao ­ ametnikud - asevalitsejad/nomarhid, väepealikud, preestrid ­ kirjutajad ­ käsitöölised ­ talupojad - orjad · Religioon o templid ja preestrid o jumalad ja jumalused- Amon, Ra, Isis, Osiris, Horos, Seth o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

monarhia) ja selle, et kõik ühiskonnad teevad ajaloos läbi kindlad faasid: tekkimine, kasvamine, lagunemine, tagasi pöördumine algusesse. Ta leidis et Rooma poolt alistatud rahvad on kooskõlas üldiste looduse seaduspärasustega ning sellest saavad kasu ka alistatud rahvad ise. Oma teoses vaatleb ta Roomaajalugu koos teiste Vahemere rahvaste ajalooga. Rooma ajalugu käsitleb ta 3saj lõpu ja 2saj I poole osas. 1saj tähtsamad autorid Rooma ajaloos on: Cicero (106-43eKr), kes oli pärit ratsaniku seisusest ja on teada et noore mehena ta tuli ühest väikelinnast Rooma kus ta sai hariduse. Kuulsuse saavutas ta oma kõnedega ja alles siis siirdus poliitikasse, ta käis läbi mitmed riigiametid kuni ta sai konsuliks, aastal 58eKr aga saadeti ta maapakku, sealt ta tuli tagasi ja osales edasi poliitikas, aga tal polnud enam senist võimu. Oluline muutus toimub Caesari mõrvamisega, ja Cicero näeb ohtu, et vabariiklik kord võib lakata olemast

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma küsimused ja vastused

Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia ­ patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus ­ edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas ­ e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid ­ teenisi patroone. Orjad ­ kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond ­ mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus ­ tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

korral teenisid ratsaväes. Hiljem kuulusid sinna teatud rikkuseni jõudnud kodanikud. Leidus ka suurmaaomanikke, kuid erinevalt senaatoritest meeldis neile kaubandusega tegeleda. · Vabad talupojad ja rentnikud maal, käsitöölised linnas, ka proletariaadid ­ kodanikud, proletariaatidele hakati vabariigi lõpupoole riigilt vilja jagama. · Ratsaniku või senaatori kliendid · Orjad ­ nende hulka kuulus erineva taustaga inimesi, peamiselt vallutussõdades vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Tegelikult olid lihtsalt kõnelevad tööriistad, keda omanik võis isegi tappa või lasta vabaks osta/vabaks lasta (heast südamest, ustava teenistuse eest). Perekond oli rangelt patriarhaalne. Perepeale kuulus absoluutne võim terve familia üle.

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos Vesta – Hestia Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, pidustusi korraldati riiklike ettevõtmistena ja preestrid valiti ametisse

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

· Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks ­ preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge. Samuti suurmaaomanikud (mõned), aga veel kaupmehed, riigiametnikud, kohtunikud. Nemad koos mood. ülemkihi. Neist madalamad: käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud. Proletaaride hulga suurenemine - rahvakoosolekud. Neile hakati tasuta vilja jagama. Madalamad sageli kliendid. Orjanduslik ühiskond. Hulk hakkas suurenema al 3. saj eKr - vallutussõjad. Orjad väga erin. (füüs. töö, oskustöö, arstid, õpetajad). Suurem hulk orje kui klas. Kreekas? Vabaks ostmine, võidi ka lihtsalt vabaks lasta. Paljud hiljem väga edukad. Perekond mehekeskne. Piiramatu võim. Naistel puudusid pol. õigused. Olid mehe eestkoste all. Truudus - täht. voorus. Vabameelsem kui Kreeka. Laste kasv., õp. kodus - praktilised oskused, poistel ka sõj. oskused. Hiljem ka vaimne harimine. Koduõpetajad/7 a kooli -> kirjatarkuse alused

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke. Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused ­ latifunfiumid. Linnad olid Roomas majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused. Roomlaste ettekujutuses kuulusid linn ja tsiviliseeritud elu lahutamatult ühte. Rooma ühiskond oli seisuslik. Ülemkihti kuulusid keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus, alamkihti kuulusid vabd mehed, vabakslastud ja orjad. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Senaatorid olid suurmaavaldajad, veetsid enamiku ajast Roomas, nad olid kõrgemates riigiametites ja nende seast määrati leegionide ülemaid ja provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Keisririigi ajal nimetati ratsanikeks neid, kes olid piisavalt jõukad, mitte neid kellel oli hobune ja kes teenisid sõjaväes

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ­ ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja ­täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) ­ aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ­ ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja ­täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) ­ aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

Tänu sellele sai nii mitmestki naisest avalikkuses tuntud inimene. Lapsi õpetati ja kasvatati kodus, hiljem rajati ka koole.Muidugi sõltus lapse kasvatamine perekondlikust seisuset nind rikkusest, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poistel sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu eeskätt Kreeka eeskulule. Paljud saatsid enda poegi ja tütreid kooli kirjakeelt õppima. Rikkamad said endale aga lubada koduõpetajaid, kes võisid olla päritolust Kreeka orjad või vabakslastud. Suursugustel peredel oli aga eesmärgiks enda pojast teha avalikuelu tegelenae mistõttu õppimine võttis väga kaua aega. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmine oli iseenesestmõistetav. Samuti õpiti ka Rooma kirjanudts ja ajalugu. Tihtipeale saadeti ka enda noori võsukesi Kreekasse kellegi käe alla kõnekeelt õppima ning täiendama, kõige sellega kaasnens ka sõjaline ettevalmistus. Juba

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)

Ajalugu
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun