Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma eraõiguse referaat - Caligula (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aga seostada selline hullumeelsus Caligulaga?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Rooma eraõiguse referaat - Caligula #1 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #2 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #3 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #4 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #5 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #6 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #7 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #8 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #9 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #10 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #11 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #12 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #13 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #14 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #15 Rooma eraõiguse referaat - Caligula #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerda fatal Õppematerjali autor
Rooma eraõiguseks tehtud referaat Rooma valitsejast Caligulast.Õppejõud Aleksei Kelli.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Rooma keisrid

Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr ­ 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Nero

- Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis ennast voodi alla ), samas aga armastas kuupaistet - Caligulal olid skisofreensed kalduvused - Caligula abielus Junia Claudillaga - Caligula teine abielu kestis ainult paar päeva ( Livia Orestilla ) - Caligula kolmas kaaslane Lollia Paulina, kelle ta lühikese aja pärast maha jättis ja keelas tal peale seda ühegi teise mehega magada - Caligula neljas naine Caesonia - Nero isa suri 40ndal aastal - 24 jaanuar 41

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

"Mina, Claudius" ja "Jumal, Claudius"

Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel rahapuuduse sunnil. See aga ei vähendanud nende väärtust: ilmudes sai diloogia suure menu osaliseks. Romaanid põhinevad ajaloolistel faktidel, kõik tegelased on suuremal või väiksemal määral samasugustena ka elanud. Peategelane Claudius räägib raamatuis minavormis oma elulugu ning viib lugejaid kurssi ka Rooma poliitika, sõjakäikude, oma ja teiste perekonnaelu ja kõiksugu vandenõude ja intriigidega. Veidi saab kajastust ka tolleaegne olme, rahvaste paiknemine ja erinevatest klassidest inimeste üldine suhtumine maailma. Oma arvamus Teoseid oli üsnagi mõnus ja huvitav lugeda ­ jutt oli ladus, põnev ja pakkus uusi teadmisi. Muidugi võttis alguses suur hulk ajaloolisi fakte ja lõpmatult kirjeldusi lausa hingetuks ­ kuidas 800 lehekülge sellist juttu läbi lugeda

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Nero

peituda vabakslastu Phaoni juurde maamajja. Kuuldes aga, kuidas sõdurid maja välisust maha murravad, otsustas Nero ise vabasurma minna, torgates endal pistodaga kõri läbi. Keiser Nero surm oli peaaegu hetkeline. Ta surnukeha oli kullaga läbi kootud mantlis, kui see põletati ilma suurema tähelepanuta ning tema tuhk paigutati Domitianuste perekonna hauakambrisse. Raamatu peategelased Agrippina Väepealiku Germanicuse tütar, keiser Caligula õde ja armuke, Claudiuse naine ja regent ning Nero ema ja armuke. Üldiselt salakaval naine, kes oli valmis maksku mis maksab oma soove teoks tegema, seda isegi vere hinnaga. Anectius Misenumi laevastiku ülemjuhataja, kelle abil valmis Nero korraldusel Agrippina uputamiseks mõeldud uhke lõbusõidulaev. Kuigi Agrippina tookordsest vandenõust pääses, oli Anectius see, kes naise hiljem ikkagi kõrvaldas. Britannicus

Kirjandus
thumbnail
16
pdf

Nero - XI klassi referaat Philipp Vandenberg raamatu põhjal

....................................13 Nero lõpp............................................................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................................................14 Lisa 1..................................................................................................................................................16 Rooma keisrid 1. sajandil a.d.........................................................................................................16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................17 2 Sissejuhatus. Referaat on koostatud gümnaasiumi ajalookursuse raames, eesmärgiga avardada silmaringi ja

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Nero

........................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”............................................................................... 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade.............................................................8 Rooma linna põleng................................................................................................. 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Tiberius

Referaat TIBERIUS Koostas : Veljo Kahl Klass : 11.B RVG 2010 Sissejuhatus Antud referaadis räägin teile ühest ajaloolisest isikust Julius Caesar Tiberiusest. Kes ta oli iseloomult, kes olid ta vanemad positsiooni pooles, mis oli ta roll Rooma impeeriumi valitsemisel ning milline oli ta armuelu. Saame veel teada kes olid ta vaenlased ja sõbrad, mida ta mõtles inimkonnast ja Roomast. Seda kõike saame me teada järgnevas kirjelduses. Julius Caesar Ttiberius(42 e.kr.-37 p.kr.) Tiberius sündis 42 e.kr. Claudiuse perekonda. Ta isa Tiberius Claudius Nero oli Roomas kõrgel positsioonil. Ta pidas oma isa noorena nõrgukeseks, aga suuremaks saades ta mõistis, et ta isa oli ohver nagu temagi järeldas oma elust

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun