Rooma eraõigus (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad ?
 
Säutsu twitteris

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk.


Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega.
Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis.
Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks.
Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine ; eraomand ; lepingud ; perekonnasuhted ; pärimine ; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.
Rooma õigus-roomlaste õigus 
Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus:
  • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega
  • Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega
  • Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega
  • Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga.

Ius- ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks
Fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks.
Ius publikum-avalik õigus
Ius privatum- eraõigus
Justinianus :avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid.
Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium.
Peregriinid-mitte rooma kodanikud
Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium -rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid
Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele
Aequitas- õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst-
Rooma eraõiguse aluste süsteem
Rooma õigust võib käsitleda:
  • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed
  • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil.
  • Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli.
  • Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem
  • Kaasaegne Rooma õigus.

Süsteemide hulgas on kaks tuntumat:
  • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid -õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks
  • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise -sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil..

Eraõiguse üldosale järgneb eriosa , mis koosneb:

Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK


Rooma õiguse allikate üldiseloomustus
Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses:
  • Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude
  • Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid .
  • Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek.
  • Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused.

Vanima Rooma õiguse allikad
Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks.
Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim.
Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks , sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna.
Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist.
Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid . Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex -sillaehitaja.
Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks.
Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents.
Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal.
Seadus- lex-
Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka.
Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus.
Hiljem tähendas Lex- rahva käsku.
Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-.
Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal.
Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks , mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik:
Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
XII tahvlit - tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid.
See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks.
Edikt -kohustuslik reegel
Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum-
Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid.
Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad
Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad.
Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.
Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega.
Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile - Rooma linnas kehtiv õigus.
  • Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus. magistraadid .
  • Ius praetorium - preetori poolt kujundatud õigus.
  • Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus

Õigussüsteemide dualism - preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon
Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki.
Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.-paljaks õiguseks-ius nudum quirutium
  • Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda
  • Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine.

ILMALIK JURISPRUDENTS
  • Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust.

Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused:
  • Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi
  • Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks
  • Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi
    Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul :
    • Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel
    • Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta
    • Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks.

    Rooma juristid kohtus ei osalenud.
    Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng
    Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal.
    Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu
    Korraldusi oli 4 liiki:
  • Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule.
  • Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel
  • Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele.
  • Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul.
    Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex.
    Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis.
    Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist.
    Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse.
    Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM
    Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris
    Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit , lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed , täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid .
    Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb:
    • Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega
    • Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga.

    Erinevad juriidiliste teoste liigid:
    • Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised aforismid juriidilise hariduse saamiseks. Definitiones-juriidiliste institutsioonide mõisted.
    • Commentarii - kommenteeriti preetori edikte. Digesta -kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid.
    • Responsae- juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid .epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks

    Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad / pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute.
    Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis.
    Kodifikatsioon - teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine .
    Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid:
  • Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a
  • Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused.
    Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest.
    Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda.
    Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas kodifitseerimistöid. Koostati Justinianuse seaduskogu kolm suur osa: Institutiones-lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel on seaduse jõud;Digetsa e Pandectae-Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel – Kõik osad said seaduse jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta.
    1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis.
    Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil.
    Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud:
    • Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest
    • Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis.
    • Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis

    Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati.
    Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes ; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus ; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist.
    kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all.
    Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks.
    Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima.
  • Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti
  • Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse.
  • Klassikalise kirjanduse uurimine. Püütakse kindlaks määrata Justinianuse kodifikatsiooni täielik algtekst Huministid tõstavad esiel ajaloolise uurimise.
  • Praktiline vool. Tekkis saksamaal. Juristide ül oli antud maal kehtiva ja rakendatava Rooma õiguse käsitlemine .Nende töö seines rooma õiguse rakendamise võimaluste leidmises
  • Ajalooline koolkond..Tekkis vastukaaluks loodusõiguslikule suunale-Püüdsid kriitiliselt kontrollida tsviilõiguslike suhete süsteemi põhi ja üldprintsiipe. Ajaloolise koolkonna esindajad seletavad, et õigus kujuneb nagu keelgi salapäraselt rahva hinges.
  • Kaasaegse rooma õiguse uurimine: tänapäevased loogilised konstruktsioonid ,formuleeritakse mõisted,, koostatakse klassifikatsioonid.

    Rooma eraõigus


    II LOENG
    „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus-
    • 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.( juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse)

    Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis.
    David Grimm -balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi , seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor . Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse.
    Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“
    Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein.
    Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-kirjutas lääneliku õpiku. Erst Ein oli 3. a Roomas. Ta tuleb Roomast tagasi, aga teda tõmbas poliitikasse, seega ta oli lühikest aega ka poliitik . 1944.a Ein põhenes Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse. Kurb lõpp temal . Erst oli suurepärane teadlane, aga tal ei olnud alguses toetust, ta kartis põgenedes. Ta ootas kirja, mille tulemusel ta oleks julenud hakata professoriks hakata ,suri tervise pärast.
    Elmar Ilus ei unustanud ega oodanud, et ta saaks Rooma eraõigust õpetada.Temast saab eraõiguse professor.
    Leo Leesment - oli Uluotsa kolleeg.Rooma õigus oli tal kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega.
    Arvati, et Vene keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena.

    Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK


    Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil
    Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse.
    Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse
    Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega.
    Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga( luna , väljaost, vabaksost).
    Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica - kuuluvad riikliku kohtu võimkonda.
    Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
    Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel .NT: tapmine -parricisium
    Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine.
    Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
    Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust.
    Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku- hageja (actor)- poolt teise isiku- kostja ( reus )-vastu suunatud nõue-hagi(actio)
    Tsiviilprotsess - normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra
    Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel.
    Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi:
    • Menetlus In iure - osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid .Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama - em capito-.

    Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote
    Ei võinud toimudda keelatud päevadel -deis nefast. Avalikult mõnel väljakul
    • Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.:
      • Ludices centiam viri -105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad.
      • Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik -kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.

    Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees
    Arbitri- kohtunikud . Neil oli laiem õiguste maht
    Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega
    Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess
    Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.
    Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
    5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele
  • Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
    • Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse-aerarium.
    • Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi väärtus üle 1000 assi -500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi
    • Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal mitte.Sellega öeldi, kellel on protsessis õigus ja kellel mitte.
    • Eesialgu maksti sacramentum sisse enne protsessi, hiljem piisas lubadusest tasuda seee pärast otsustamist.
    • Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi
    • Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio

  • Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul.
    • Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu.
    • Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse.
    • Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse.

  • Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba - ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio-
    • See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal
    • Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne.

  • Per iudicis arbitrive postulationem- siin pooled sacramentumi määramist ei taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel
  • Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest:
    • Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100
    • Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks
    • Litis contestatio-HAGI
    • Rakendati hagide kindlale rahasummale

    Legilatsioonilise protsessi puudused:
  • Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse
  • Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla.

    Formulaarprotsess

    • Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled.

    Formula - see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis.
    Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio.
    Formula koosneb:
    • Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
    • Intentio- selles on esitatud hageja taotlus , vaidluse olemus
    • Condemnatio- käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi

    Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi:
    Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi välja asjaolud , millest hageja tuletab oma nõudluse.
    Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka vastuväited.
    Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N N-kostja leppenimi
    Formulaasprotsess
    IN IURE:
    Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid juristid.Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma trahvi .Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas luges hagi vastuvõetuks või lükkas tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio
    IN IUDICIO
    Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult formulas toodud faktide alusel. Kohtunik pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja oli nõudnud rohkem kui talle kostja võlgneb .Kohtuniku otsus lahendas poolte vaidluse
    Suurt osa mängis kostja vaie -exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae
    Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel.
    HAGIDE LIIGID
    Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te.
    Hagide tüübid:
    • Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid-millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist.
    • Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rooma eraõigus #1 Rooma eraõigus #2 Rooma eraõigus #3 Rooma eraõigus #4 Rooma eraõigus #5 Rooma eraõigus #6 Rooma eraõigus #7 Rooma eraõigus #8 Rooma eraõigus #9 Rooma eraõigus #10 Rooma eraõigus #11 Rooma eraõigus #12 Rooma eraõigus #13 Rooma eraõigus #14 Rooma eraõigus #15 Rooma eraõigus #16 Rooma eraõigus #17 Rooma eraõigus #18 Rooma eraõigus #19 Rooma eraõigus #20 Rooma eraõigus #21 Rooma eraõigus #22 Rooma eraõigus #23 Rooma eraõigus #24 Rooma eraõigus #25 Rooma eraõigus #26 Rooma eraõigus #27 Rooma eraõigus #28 Rooma eraõigus #29 Rooma eraõigus #30 Rooma eraõigus #31 Rooma eraõigus #32 Rooma eraõigus #33 Rooma eraõigus #34 Rooma eraõigus #35 Rooma eraõigus #36 Rooma eraõigus #37 Rooma eraõigus #38 Rooma eraõigus #39 Rooma eraõigus #40 Rooma eraõigus #41 Rooma eraõigus #42 Rooma eraõigus #43 Rooma eraõigus #44 Rooma eraõigus #45 Rooma eraõigus #46 Rooma eraõigus #47 Rooma eraõigus #48 Rooma eraõigus #49 Rooma eraõigus #50 Rooma eraõigus #51 Rooma eraõigus #52 Rooma eraõigus #53 Rooma eraõigus #54 Rooma eraõigus #55 Rooma eraõigus #56 Rooma eraõigus #57 Rooma eraõigus #58 Rooma eraõigus #59 Rooma eraõigus #60 Rooma eraõigus #61
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab terviklikku materjali kõikide peatükkide teemadest: Terve ja põhjalik raamatu konspekt/loengute konspekt.
    room , rooma , hagi , valdus , kostja , hageja , preetor , rooma õigus , kohtunik , jurist , omandiõigus , hagid , eraõigus , edikt , juristid , justinianus , asjaõigus , võlgnik

    Mõisted

    Sisukord

    • 
    • 
    • Primiitiivsed rahvad
    • 
    • See toimus
    • 

    Teemad

    • Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine
    • peatükk
    • Rooma õiguse ül
    • Selle tagajärjeks
    • Rooma õigus
    • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg
    • Vabariigi aeg
    • Printsipaadi aeg
    • Absoluutse monarhia aeg
    • Ius publikum
    • Ius privatum
    • Justinianus
    • kviriitlik õigus-ius quiritium
    • Peregriinid
    • rahvaste
    • õigus
    • loomulik õigus
    • Aequitas
    • Rooma eraõiguse aluste süsteem
    • Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne
    • konkreetse õigusinstituudi arenemisteed
    • Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil
    • Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus
    • mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse
    • instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid
    • õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks
    • Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele
    • saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp
    • nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise
    • lõppstaadiumil
    • Asjaõigus
    • Obligatsiooniõigus
    • Perekonnaõigus
    • Pärimisõigus
    • Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK
    • Rooma õiguse allikate üldiseloomustus
    • Õiguse allikate
    • Vanima Rooma õiguse allikad
    • Tavaõigus
    • Engels väidab
    • Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja
    • sillaehitaja
    • Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik
    • juriprudents
    • Seadus
    • Lex venditionis
    • Lex rahvakoosoleku
    • rahva käsku
    • magistraadi nime
    • aerarium
    • Lex data
    • Kaheteistkümne tahvli seadused
    • Leges duodecim tabularum
    • XII tahvlit
    • Edikt
    • Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi
    • ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise
    • edictum perpetuum
    • Edictum tralaticium
    • Edictum novum
    • Õigus
    • Rooma linnas kehtiv õigus
    • Ius honorarium
    • Ius praetorium
    • Ius aedilicum
    • Õigussüsteemide dualism
    • Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
    • ius nudum quirutium
    • ILMALIK JURISPRUDENTS
    • Dies fasti
    • Dies nefasti
    • Cavere
    • Respondere
    • Agere
    • Rooma juristid kohtus ei osalenud
    • Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik
    • tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng
    • kujunevad
    • imperaatori ainuisikulised korraldused
    • Constitutiones
    • Edicta
    • Mandata
    • Rescripta
    • Decreta
    • Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis
    • senatusconsulta
    • EDICTUM PERPETUUM
    • s respondendi
    • seaduse
    • conditores iuris
    • Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused
    • kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid
    • Regulae
    • Definitiones
    • Digesta
    • notae
    • Quaestiones
    • epistulae
    • sententiae,opiniones
    • Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis
    • Kodifikatsioon
    • Codex Gregorianus
    • Codex Hermogenianus
    • Codex Theodosianus
    • Corpus iuris civilis
    • Institutiones-lühike
    • elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel on seaduse jõud;Digetsa e Pandectae
    • Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori
    • korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel
    • Corpus iuris civilis
    • Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja
    • kapitalismi perioodil
    • Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianu
    • Edictum Theodorici
    • Lex romana Burgundiorum
    • Rooma riigi idaosas-Büstantsis
    • ROOMA ÕIGUSE
    • ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle
    • allikateks oli justinianuse kodifikatsioon
    • pandektiliseks
    • õiguseks
    • Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti
    • glossidek
    • Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond
    • Klassikalise kirjanduse uurimine
    • Praktiline vool. Tekkis saksamaal
    • Ajalooline koolkond..Tekkis vastukaaluks loodusõiguslikule suunale
    • Ajaloolise
    • koolkonna esindajad seletavad, et
    • Kaasaegse
    • rooma
    • õiguse
    • uurimine
    • Rooma eraõigus
    • II LOENG
    • Jevgeni Bassek
    • Karl Seeler
    • David Grimm
    • Grimm
    • Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“
    • Uluots
    • ERST Ein
    • Peatro Bon Fante
    • Elmar Ilus
    • Leo Leesment
    • Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK
    • Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil
    • Normid
    • kriminaalõiguse
    • Kriminaalprotsess
    • omavoli- omakohtu
    • kättemaks
    • kompensatsiooniga
    • delicta publica
    • delicta privata
    • parricisium
    • Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine
    • Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol
    • kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei
    • annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust
    • poolt
    • teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio)
    • Tsiviilprotsess
    • omaab
    • In iure
    • in ius
    • vocatio
    • em capito
    • litis contestatio
    • testes estote
    • Ei võinud toimudda keelatud päevadel-deis nefast. Avalikult mõnel väljakul
    • in iudicio(toimus avalikult)
    • iudex
    • kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid
    • pärisasjad
    • Decem viri stilitibus iudicandis
    • kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas
    • küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle
    • määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel
    • Iudices
    • Arbitri
    • Recuperatores
    • Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess
    • i iure
    • Siit ka nimetus
    • Legisaktsiooniline protsess
    • legis actio
    • hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele
    • Per sacramentum
    • Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim
    • riigilaekasse
    • aerarium
    • Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega
    • Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal
    • mitte
    • Contravindikatio
    • in iudicio
    • Per manus iniectionem
    • vindex
    • Per pignoris capionem
    • certa et solemnia verba
    • pignoris capio
    • Per iudicis arbitrive postulationem
    • in iudicio
    • Per condictionem
    • Opportere
    • Condictio
    • Litis contestatio
    • Rakendati hagide kindlale rahasummale
    • in iure
    • Formulaarprotsess
    • Formula
    • per formulam
    • in iure
    • iudicio
    • Iudicis nominatio
    • Intentio
    • Condemnatio
    • intentio
    • Iudex-adiudicatio
    • Numerius Negidius N N
    • Formulaasprotsess
    • IN IURE
    • IN IUDICIO
    • Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei
    • exceptio rei iudicatae
    • et riiklikud organid ei täida kohtu otsust
    • HAGIDE LIIGID
    • actio
    • asjaõiguslikud hagid
    • isiklikud hagid
    • actiones poenales
    • actiones populares
    • Actiones civiles
    • Actiones civiles
    • a. Actiones stricti iuris
    • b. Actiones bonae fidei
    • Actiones arvitrariae
    • Actiones utiles
    • actio directa
    • Condictiones
    • Preetori erilised kaitsevahendid
    • Stipulationes pretoriae
    • Missio in possessionem
    • Interdicta
    • Restitutio in integrum
    • Restitutio in integrum
    • Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil
    • ekstraordinaarne protsess
    • erakorraline juurdlus, isik pöörgus magistraadi poole, et teda
    • administratiivse asja arutamine
    • consiliarii
    • sportulae
    • litis denuntiatio
    • libellus conventionis
    • Seda iseloomustab võitlusprintsiip
    • III LOENG
    • Isikud 4.peatükk
    • Õigussuhe
    • Õigussubjekt
    • Õigusushte objekt
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Juriidilised isikud
    • Füüsilised isikud
    • Persona
    • Caput
    • Status libertatis
    • patres
    • kas isikud, kes ei ole teise
    • isikud, kes seisavad teise
    • personae alieni iuris]
    • Status civitatis
    • Capitis deminutio maxima
    • Capitis deminutio media
    • Capitis deminutio minima
    • Puberes
    • Impuberes
    • Infantes
    • Infantiae maiores
    • Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud
    • ja orjadeks
    • Clientela
    • Koloonid
    • Cives Romani
    • Ingenui
    • Libertini
    • Peregriinid
    • Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma
    • kodakondsus ja Latiinide õigused
    • Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati
    • Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud
    • Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes
    • said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda
    • Ius commercii
    • Ius connubi
    • Ius gentium
    • Ius suffragii
    • Ius honorarium
    • Servi publici
    • Contubernium
    • Peculium
    • servi poenales
    • Manumissio
    • Manumissio vindicta
    • Manumissio censu
    • Manumissio testamento
    • Peregrini dediticii
    • vaid ius
    • gentiumi
    • Latifundium
    • Partsellid
    • servi terrae
    • Ius quiritium
    • Quirites
    • Cives
    • Ager publicusel
    • Ius publicum
    • Aerarium
    • Municipium
    • Ficus
    • PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk
    • Patriarhaalne ühiskond
    • Paterfamilia
    • Agnatsio
    • Cognatio
    • eestkoste ja hoolduse instituut
    • Monogaamia
    • perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all
    • naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa
    • perekonnaõigusele
    • seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil
    • Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes
    • kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba
    • naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole
    • vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem
    • muutub see vorm ühiseks kõigile
    • naist
    • võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta
    • abikaasaks
    • CUM MANU-mehe võimu all
    • SINE MANU-naisel suuremad õigused
    • Kaotab sidemed endise perekonnaga
    • muutub nende japoks võõraks ja
    • kaotab ka pärimisõiguse perekonna
    • liikmete suhets
    • Kõik, mis on naisel enne abiellumis
    • ja mis ta omandab abielu ajal
    • kuulub mehele kui täielikule
    • omanikule.Selle
    • varandusliku
    • sõltuvuse eest vastutasuks on naisel
    • võrdselt lastega pärimisõigus oma
    • mehe ja viimase sugulaste surma
    • puhul
    • Manuseta abielu. Naien võis võimu
    • tekkimist takistada, lahkudes mehe
    • majast kolmeks ööks. Vältides võimu
    • tekkimist on naine vaba ja mehele
    • võõras ja säilitab oma endise
    • perekondliku seisundi. Roomas
    • seadus pidas seda abielu küll
    • seaduslikuks, kuid lapsed on
    • abielulised ja naine on abielunaine
    • vaba, iseseisev isik mehe kõrval nii
    • varanduslikult kui isikult
    • Võrdõiguslikkuse
    • põhimõte
    • varalahusus.Võis
    • tehinguid:osta, müüa, vahetada
    • edasi anda jne
    • parapherma
    • aga kui naise enda
    • Kui abielu lõppeb naise surmaga siis dos adventicia jääb
    • mehele.Kui sureb mees jääb dos naisele.Lahutuse korral ka naisele, kui lahutus
    • toimub mehe süül.Mehele kui naise süül.Abielu ajal kasutab mees dosi vabalt ja
    • käsutab selle üle
    • Donatio propter nuptias
    • Confarreatio
    • diffarreatio
    • coemptio
    • remancipatio
    • Ema on lastele õiguslikuks õeks
    • divortium
    • mutup
    • dissensu
    • repudium
    • Kokubinaat
    • liberi naturales
    • Coelibes
    • libellus repudii
    • Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad
    • Patria potestas
    • Kognaatilise
    • pater vero is est quem nuptiae
    • demonstrant
    • Filiusfamilias
    • vitae ac necis
    • Peculium castrense
    • Bona adventicia
    • legitimatio. See on võimalik kolömel teel
    • Legitimatio per subsequens matrimonium
    • Legitimatio per oblationem curiae
    • Legitimatio per rescriptum principis
    • Arrogatio
    • Persona alieni iuris
    • Emancipatio
    • Eestkoste ja hooldus
    • persona sui iuris
    • tutela
    • Tutela legitima
    • Tutela testamentaria
    • Tutela dativa
    • Tutor
    • Cura minorum
    • infantiae maiores
    • puberes
    • minores
    • puberas maiores
    • Venita aetatis
    • Tutela mulierum
    • Cura furiosi
    • Cura prodigi
    • ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng
    • deebitori
    • dominium
    • iura in re aliena
    • possessio
    • res
    • Asjad ja nende liigitus
    • res mancipi
    • res nec mancipi
    • Res mancipi
    • formaalse
    • omandiõiguse loovutamine kohtus preetori
    • ees teel
    • Rec nec mancipi
    • pecunia
    • traditio
    • rec nec mancipi
    • rec mancipi
    • kinnisasjad
    • Ager publicus
    • rec in commercio
    • res extra commercium
    • Res communes omnium
    • litora maris
    • Res publicae
    • res universitatis
    • Res divini iuris
    • Res sacrae
    • Res religiosae
    • Res sanctae
    • res nullius divin iuris
    • Res nullius humani iuris
    • res derelictae
    • quae tangi
    • possunt
    • quae tangi
    • non possunt.NT.viljakasutusõigus
    • Res non fungibiles
    • Res fungibiles
    • res quae usu consumuntur
    • Mitteäratarvitatavad
    • Jagatavad asjad
    • Jagamatud asjad
    • Lihtasjad
    • Koostatud asjad
    • universitas facti
    • Peaasi
    • Lisaasi
    • fructus
    • possessio
    • Omand
    • Valdus
    • animus
    • corpus
    • lihtsast asja enese
    • käes hoidmine
    • detentor
    • õiguspärane valdus /
    • õiguspäratu valdus/
    • Possessio bonae fidei- heausklik valdus/
    • Possessio malae fidei-halvausklik valdus/
    • VALDUSE OBJEKT
    • Mõeldud on siin mingi teise
    • õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio
    • Valduse saamine
    • animus-tahe asja enda käes pidada
    • corpus
    • Savigny
    • Ihering
    • Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda
    • Interdicta adipiscendae possessionis
    • Interdicta retinendae possessionis so
    • fundus,aedes
    • Interdictum utrubi
    • Nterdicta recuperandae possessionis
    • OMANDIÕIGUS
    • Eraomand
    • dominium, proprietas
    • Mancipatio
    • dominium ex iure Quiritium
    • ager publicus
    • Rei vindicatio
    • ius in rem
    • Omandiõigus on asjaõigus
    • nudum
    • tühi õigus
    • Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks
    • Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid
    • muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks
    • Prediitori ediikti
    • bonitaarne ehk preetorlik omand
    • PUBLICIUSE EDIKT
    • kviriitlik omandiõigus
    • provitsiaalne omand
    • Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme
    • Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele
    • kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui
    • muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne
    • omand
    • Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende
    • kaitsevahendid on erinevad-hagid
    • rei vindicatio
    • Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana
    • condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt
    • jagamata mitme isiku omandiks
    • peale
    • acquistiones civiles
    • igamine
    • Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing
    • In iure cessio
    • acquistiones naturales
    • mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja
    • omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi
    • Omandiõiguse saamise viisid
    • acquisitio originaria
    • acquisitio derivativa
    • Traditio
    • Üleandja näitab asja kaugelt
    • NT: krundi piire eemalt
    • Võõrandaja annab omandajale üle vahendid kuidas asja
    • kätte saada
    • käest-kätte andmist vaja
    • pole, sest üleandmisele kuuluv asi on juba omandaja käes. NT:omanik müüb
    • üürikule selle kätte varem juba antud maja
    • d. Adiudicatio
    • ORGINAALSED OMANDAMISVIISID
    • Vallutada saab
    • mitte kellelegi kuuluvat eset
    • Res nullius
    • res derelicta
    • Res derelicta
    • Occupatio bellica
    • peitevara
    • Vanimal ajal sai maaomanik, kust leiti endale. Hiljemal
    • ajal pool emaaomanik ja poole leidja
    • Isik saab asja omanikuks, kui ta on pikemat aega asja vallanud
    • Vanimas rooma õiguses:Maatükipuhul 2.a ja muude asjade puhul 1.a. Asja ei saa
    • omandada igamise teel kui see no saadud vägivalla, salaja v tagasiandmise
    • kohustusega. Klassikalises õiguses: vajalik, et valdus oleks saadud teataval õiguslikul
    • alusel.Valdajal peab olema hea usk-teadmine, et ta asja valdamisega ei riku kellegi
    • teise õigusi
    • praescriptio

    Kommentaarid (1)

    daphneaura profiilipilt
    daphneaura: Liiga palju kirjavigu ja kleebi-ja-kõika stiilis lohisevad laused. Enda koostatud konspekti täiustamiseks võib tulla abiks, kui ainult antud konspektile toetudes ei soovita kasutada.
    20:23 19-05-2019


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    12
    docx
    Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist
    18
    docx
    Rooma eraõigus-Isikud-perekonnaõigus
    39
    docx
    RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
    32
    docx
    Rooma eraõiguse alused
    12
    docx
    Rooma eraõiguse allikad 2-peatükk
    18
    docx
    Rooma eraõiguse alused konspekt
    94
    doc
    Rooma eraõiguse konspekt 2014





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !