Rooma ehitusmälestised (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

KOOL

Nimi
ROOMA EHITUSMÄLESTISED
Referaat
Juhendaja : Nimi

Koht 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. ROOMA RIIK 4
2. ROOMA ARHITEKTUUR 6
2.1. Süsteem 6
2.2 Ehitusmälestised 8
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
Lisa 4 19
Lisa 5 20
Lisa 6 21
Lisa 7 22

SISSEJUHATUS

Rooma arhitektuur on üks silmapaistvamaid kogu maailmas. Siit leiab väga erinevaid ehitusmälestisi, mis võivad panna meid mõtlema, kuidas nii suuri ehitisi sel ajal püstitada suudeti. Ometigi polnud see võimatu Rooma riigi jaoks.
Roomlased olid väga sõjakas rahvas, seetõttu vallutati pea kogu piirkond Vahemere ümbruses. Kuna roomlastel ise ehituseks aega ei jäänud, rakendati sellele alale vallutatud maade rahvad . Need rahvad, eriti just etruskid ja kreeklased , panid aluse Rooma ehitusmälestiste kujunemisele ja eripärasusele.
Kuigi Rooma riik langes täielikult I aastatuhande paiku, jäi ta palju mõjutama edasist arhitektuuri ja elu terves Euroopas. Senini on kasutusel roomlaste loodud mitmed tehnikaimed, eelkõige just kanalisatsioon . Nii võib pidada Rooma impeeriumit Euroopa arhitektuuri suureks mõjutajaks.

1. ROOMA RIIK

Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk- ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137).
Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele (Viirand 1984: 39).
Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Rooma hiilgeajal alistati kõik Vahemere maad. Ladina keel muutus poliitiliseks kõnekeeleks kõikjal Vahemere rannikul. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni (Viirand 1984: 39), (Kõiv 2006: 137), (Kõiv 2006: 160).
Itaalia piirkond oli algselt madalamal arengutasemel, kui mõned vallutatud alad. Väga palju mõjutasid rooma kultuuri etruskid ja kreeklased. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle endale eeskujuks, näiteks kujundasid roomlased kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist (Viirand 1984: 39), ( Kangilaski 2003: 77), (Kõiv 2006: 137).
Kreeka mõju suurenes veel pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil eKr. Kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine (Kuuse Väike kunstiajalugu : Sissejuhatus).
Lääne-Rooma keisririik sai lõpu 3.-5. sajandi rahvasterändamise ajal, kui 476. aastal langes viimane keiser . Sellegipoolest pani Rooma tsivilisatsioon aluse keskaegse Euroopa arengule. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137).
Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised:

Julius Caesar – Caesari Foorum , Circus Maximus
Augustus – Pont du Gard
Flaviuste – Colosseum , Tituse triumfikaar
Traianus – Traianuse foorum, Basilica Ulpia
Hadrianus – Pantenon , Hadrianuse värav
Antonius – Caracalla termid
Constantinus – Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141).

2. ROOMA ARHITEKTUUR

2.1. Süsteem

Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive. Oma süsteemilt sarnanes rooma ehituskunst kreeka omaga , sest sammast tarvitati konstruktiivse elemendina. Mõne aja pärast kantkivitehnika hüljati ning peamise ehitusmaterjalina hakati kasutama tellist, mis pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubiehituse kasutuselevõttu andis rooma arhitektuurile omapärasema ilme, see lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. Sellega käsikäes suurenes võlvimistehnika laialdasem rakendamine. Võlvimise vormidest on kõige lihtsam silindervõlv, kuid sellise poolsilindri kujul ehitatud lae halvaks omaduseks on see, et ta surub terves pikkuses müüridele. Vabam ja iseseisvam on roomlaste poolt järjekindlalt väljaarendatud ristvõlv, mis tekib kui ruutja ruumi peale asetatakse kaks teineteisest täisnurkselt läbi tungivat silindervõlvi osa. Võlvide lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu võlvi raskus kandub ristvõlvi puhul nelja nurga kohale. Kui silindervõlviga kaeti nelinurkseid ruume , siis ümmargusi ruume kaeti kupliga, mille kõrval rakendati tihti esinevates poolsõõrniššides (apsiidides) poolkupleid. Nende võlvimisvormide heaks küljeks on see, et nad võimaldasid kujundada ruumi väga mitmekesiselt ja teostada ka erinevaid põhiplaane ( Vaga 1999: 107-108), (Kõiv 2006: 163).
Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. ( Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.) Konstruktiivne tähendus on vaid kaarel ja võlvil. Samba laadidest on eelistatuim korintose stiil oma rikkalikkuse ja toreduse tõttu. Tihti moonutatakse see komposiitkapiteeliks sel teel, et talle asetatakse peale joonia kapiteel; selle kõrval tekib väga mitmesuguseid kapiteelivorme (Vaga 1999: 108), (Viirand 1984: 39, 42).
Kreeka ehituse range ja loogiline süsteem lõdvendati sammaste kuhjamisega mitmekorruseliste kavatiste juures ja nende grupeerimisega. Tihti esinevad kõik kolm stiili ühes ja samas ehitises: dooria kui kõige rangem ja tugevam alumisel korrusel, joonia stiil teisel korrusel, korintose stiil kolmandal (vt. Lisa 1). Üldiselt peeti kinni kreeka vormidest, kuid neid ei käsitletud puhtalt; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus rooma ehituskunstis . Igal juhul aga püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljates stiilipuhtuse ja konstruktiivse loogika . Rooma arhitektuuri iseärasusist ja veidrusist võiks näiteks esile tõsta, et roomlased kandsid kreeka templi lameda lae kassetid üle mitmesugustele võlvpindadele: lihtne kaar varustati samasuguse profileeringuga, nagu see oli arhitraavil; peakorruse peale asetati atika ehk poolkorrus, nagu seda näeme eriti triumfikaartel (vt. Lisa 2). Eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast; seda motiivi nimetatakse võnksiirdeks (Vaga 1999: 108-109).
Kõigele vaatamata tähendab rooma arhitektuur siiski teatavat edusammu. Ta laiendas tublisti arhitektoonilise loomingu võimaluste ala; uute konstruktiivsete võtete abil lahendas ta rea täiesti uusi ülesandeid. Eriti silmapaistvad on rooma arhitektuuri praktilist ja ilmalikku laadi ehitiste alal. Veel praegu äratavad imetlust nüüd enamasti varemetes olevad tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja –väravad, lossid ja villad , turu- ja kohtupaleed, saunad (termid), samuti kõik avalike lõbustuste jaoks määratud ehitised – tsirkused, teatrid , amfiteatrid jne. Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehituskomplekse. Seda tunnistavad eelkõige foorumid . Foorum oli lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, mis ei puudunud üheski Rooma riigi linnas. See oli määratud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks. Toredad olid keisririigi ajastu foorumid, mis tekkisid Rooma peafoorumi (Forum Romanum ) läheduses. Need olid piklikud nelinurksed väljakud, ümbritsetud kõrgete müüridega, mis pidid kaitsma linnakära eest. Foorumil asetsevatest ehitistest olid tähtsamad tempel ja basiilika (kohtu- ja kaubamaja) (Vaga 1999: 109-110).
Silmas tuleb aga pidada, et enamik Roomas tegutsenud arhitekte polnud roomlased; nagu teistel kunstialadel Roomas, domineerisid ka sel alal kreeklased. Nende kunst aga pole mitte kreeka kunst; see on rooma kunst, mis eriti alates Flaviuste soost keisritest (I saj pKr) pääses valitsema kogu Rooma impeeriumi ulatuses (Vaga 1999: 110).

2.2 Ehitusmälestised

Esialgu valitses rooma arhitektuuris täielikult etruskide mõju. Kreeka mõju hakkas end ulatuslikumalt tundma andma pärast Campania allaheitmist (a. 338 eKr). Templid säilitasid etruski templi ruumijaotuse, samuti poodiumi ja avara eeskoja , kuid ruutjas põhiplaan andis alguse kreeka piklikule põhiplaanile; ka asetati sambad kreeka arhitektuuri eeskujul tihedalt üksteise kõrvale. Kreeka mõjud suurenesid II sajandist alates, eriti peale Kreeka vallutamist (a. 147 eKr). Seal ajal kujunes välja ka basiilika – pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli nišš, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111).
Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis – Vesta tempel (vt. Lisa 3) Tiberi ääres Roomas, samuti hästi säilinud Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Arvukatest ja suurepärastest teatrihoonetest on vähe säilinud (Vaga 1999:111).
Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel – Panteon . Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160).
Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri , Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111).
Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater . II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa – sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162).
Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112).
Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu , mis ehitati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Suure hooga rajati ka monumentaalseid kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid – akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega lähedatest järvedest. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Guard’i jõe sild) (vt. Lisa 4). Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Samal ajal hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Peale veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutati linnades põrandaaluseid küttesüsteeme ning rajati avalikke käimlaid. Avalikest saunadest – termidest – kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaaži. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed (Kõiv 2006: 163; 161), (Viirand 1984: 42-43).
Rooma ehituskunsti ülimaks õitsejaks on keiser Augustuse aeg (a. 31 eKr – 14 pKr). Augustus lõpetas Caesari poolt alustatud ehitused ja viis läbi hulga uusi. Caesari foorumi kõrvale ehitas ta Augustuse foorumi ja Mars Ultori templi, millest on säilinud ulatuslikke osi. A. 11 eKr lõpetas ta Caesari poolt alustatud Marcelluse teatri, mis mahutas 30000 pealtvaatajat (vt. Lisa 5). Teatrist välja viis sammaskäik – Octavia portikus. Mõlemast on säilinud küllaldaselt varemeid sellelt , et neid rekonstrueerida. Keisri mausoleumist on järel vaid välismüür. Teistest Augustuse ajastu ehitistest on tuntumad egiptuse eeskujudel ehitatud Cestiuse püramiid ja leivategija Eurysacese haud (Vaga 1999: 112).
Flaviuste ajastul (a. 69 – 96) püstitatud hoonetest on kuulsaim Flaviuste amfiteater Colosseum (vt. Lisa 1). Seda alustas Vespasianus, lõpetas a. 80 Titus ja see on suurim Vana-Rooma vare. Põhiplaanilt ovaalsel (188 x 156 meetrit) teatril oli 48 meetrit kõrge välismüür ja teater mahutas 50000 pealtvaatajat. Välisarhitektuur on teostatud samas süsteemis nagu Marcelluse teatris: rooma kaarehitis on ühendatud kreeka samaarhitektuuriga; alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia, kolmandal korintose stiilis (Vaga 1999: 113), (Viirand 1984: 42).
Tituse auks püstitaud triumfikaart kaunistavad reljeefid keisri triumfi kujutistega. Teistest Flaviuste aja ehitistest on säilinud üksikuid varemes osi (Vaga 1999: 113).
Traianuse (a. 91 – 117) nimi on seoses peamiselt tema rajatud kuulsa foorumiga. See oli suurim ja toredaim kõikidest seesugustest kavatistest. Pärisfoorumi moodustas sammaskäikudega ümbritsetud ruutjas väljak, mille küljed olid 126 meetrit pikad ja mille keskel oli keisri ratsafiguur. Kahel küljel olid poolsõõrikujulised väljaehitised. Väljakuga liitus viielööviline Basilica Ulpia, mis kitsastel külgedel lõppes samuti poolsõõrikujuliselt. Basiilika taga oli 40 meetri kõrgune Traianuse sammas, kahel pool seda raamatukoguruumid. Neile järgnev tempel ehitati Hadrianuse ajal. Traianuse foorumi ehitas Apollodoros Damaskusest. Sama meistri tööd olid ka Traianuse termid; see oli esimene sellelaadne ulatuslikum hoone, mis hiljem oli eeskujuks veel suurejoonelisematele kavatistele (Vaga 1999: 114).
Traianus oli esimene mitte-itaalia päritoluga keiser (pärit Hispaaniast); ühtlasi oli ta esimene, kes ehitustegevuses ei pidanud silmas üksnes Itaaliat ja Galliat, vaid pühendab tähelepanu ka teistele provintsidele. Toredusehitiste kõrval hoolitses ta Flaviuste eeskujul eriti tarbeehitiste eest. Viimastest oli kuulus kõigepealt sama Apollodorose poolt ehitatud Doonau sild Raudväravate juures (Vaga 1999: 114).
Hoogsalt jätkus ehitustegevus ka Traianuse järglase Hadrianuse ajal (a. 117 – 138). Kerkis suursuguseim ja üllam meie ajani säilinud Rooma ehitis – Panteon (vt. Lisa 6), kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. See ehitati aastail 115 – 125 ühe vanema kavatise kohale. Panheon on ümmargune ehitis, 43,4 meetrit läbimõõdus, kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 meetrit. See on esimene nii ulatuslik kuppelehitis, mis oma siseruumi ilu ja harmooniaga oli ideaaliks renessansimeistritele. Panteoni vägev mõju on tingitud tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 9 meetri suurune ümmargune avaus. Seinas on seitse nišši, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega. Hoone tuumik on telliskivist, selle kaunistamisel on aga kasutatud kõige kallimaid ja toredamaid materjale; kahjuks on ehitis kannatanud natuke hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115).
Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist , on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused. Tiburis ( Tivoli ) ehitas Hadrianus oma kuulsa villa, mis tegelikult on laiaulatsulik hoonete kompleks . Ka selle ehitust on keiser ise mõjutanud. Ehitise varemed on väärtuslikem allikas Hadrianuse aja arhitektuuri laadi tundmaõppimiseks (Vaga 1999: 115-116).
Ateenas ehitas Hadrianus 129. aastal uuesti üles Sulla poolt purustatud kolossaalse Olümpieoni, mis moodustas linna uue keskuse. Läbikäimine uue ja vana linna vahel toimus Hadrianuse värava kaudu. Sellel on näha võrksiirde motiivi, mis esineb ka Adalia (Ataleia) Hadrianuse väravas (Vaga 1999: 116).
Antoninuste ajal (aastast 138) tugevnesid languse tunnused. Langus ilmnes algul küll ainult vormikäsitluses, mis kaotas oma puhtuse ja ilu. Seda tunnistavad Hadrianuse auks ehitatud templid, Traianuse samba eeskujul Marcus Aureliuse mälestuseks püstitatud sammas ja Septimius Severuse triumfikaar aastast 203 Kapitooliumi nõlvaku all. Julgete konstruktiivsete ülesannete lahendamises ei jäänud aga selle aja ehituskunst maha eelmistest aegadest. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla (211 – 217) termid, millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres. Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja sauna, riietus- ja jalutusruume, ujumisbasseine, spordiplatse, fontääne jne. Kõik ruumid olid kaetud silinder - ja ristvõlvidega või kuplitega. Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi aja ehitisi, oli ka see telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja pronksilustustega (Vaga 1999: 116).
Caracalla termide eeskujul ehitatud teistest termidest on paremini säilinud Diocletianuse termid (alates aastast 303). Neis oli ruumi 3000 inimesele. Termide pearuumi ehitas Michelangelo XVI sajandil ümber Santa Maria degli Angeli kirikuks (Vaga 1999: 116).
Termide ehitusviis kanti üle ka basiilikale, nagu seda tunnistab Maxentiuse (306 – 312) alustatud ja Constantinuse (kuni 337) lõpetatud Constantinuse basiilika. Tavalise lameda lae asemel oli 25 meetri laiune kesklööv kaetud kolme ristvõlviga. Arhitektuuri üldine suurejoonelisus ei olnud kooskõlas detailide ja kaunistustega. Teine Constantinuse aja kuulus ehitis on Constantinuse triumfikaar, mis valmis aastal 315. Üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Tüüpiliseks languasja tunnuseks on see, et enamik seda kaunistavatest skulptuuridest on röövitud vanematelt ehitistelt. IV sajandi ehitistest on kuulsad veel mõned ümberehitised, näiteks Minerva Medica ja Cinstantinus Suure tütre Constantia hauamonument (Vaga 1999: 116-117).
Rikkalikult on keisririigi hilisemaid ehitusmälestisi säilinud provintsides. Prantsusmaal väärivad tähelepanu teatrid Orange’is ja Arles ’is, amfiteater Nimes’is, Saksamaal III sajandi lõpul ehitatud kindlustatud värav Porta Nigra Trieris. Viimane on ehitatud tahumata kividest. Veel tähtsam on Põhja-Aafrika. II sajandi algusest peale arenes siin õitsev kultuurielu. Aafrikas on säilinud umbes 70 triumfikaare jäänuseid. Timgadis (Tuneesias) on avastatud terve linna varemed; seda on nimetatud „Aafrika Pompejiks“ ja selle järgi saab täieliku pildi II sajandi linnaehituse laadist. Reeglipärasus, ilu ja suurejoonelisus iseloomustavad nii kogu kavatist kui ka üksikuid ehitisi, nii avalikke hooneid kui ka eramaju. Paremini säilinud ehitis on Traianuse kaar (Vaga 1999: 117-118).
Silmapaistvad on ka Ees-Aasias asuvad mälestised. Tõenäoliselt oli siin kogu hilisrooma arhitektuuri lähtekoht. I sajandil algas Väike- Aasia linnades kestva rahu tõttu elav ehitustegevus. Ühtviisi hoolitseti nii tarbeehitiste (veevärgid, teed) kui ka avalike toredushoonete eest. Kogu seda suurejoonelist arhitektuuri iseloomustab dekoratiivse mõju tugev toonitamine. Üksikasjadele ei panda suurt rõhku, selle eest omavad aga ehitised tervikuna toredat ilmet. Tüüpiline näide püüdest ehitise rikkaliku ja elava käsitluse poole on Efesose raamatukogu (Vaga 1999: 118).
Erirühma Ees-Aasia ehituste hulgas moodustavad Süüria ehitised; selle provintsi õitseaeg oli II ja III sajandil. Siin on säilinud terve hulk ehitisi. Populaarsemad neist on Baalbek (Heliopolis) oma kolossaalsete templivaremetega ja Palmyra. Ehitustehnika on neis väga kõrgele arenenud. Teisest küljest iseloomustab seda arhitektuuri aga rahutu uute vormide ja kujundite otsimine ühes ornamentika ja dekoratiivsete kaunistuste kuhjamisega. Baalbeki väikese templi, eriti aga ümartempli fantastiline vormikäsitlus meenutab otseselt XVII sajandi barokkarhitektuuri kompositsiooni laadi (Vaga 1999: 118-119).

KOKKUVÕTE

Rooma riik sõdis väga palju, hiigelajal kuulus talle pea kogu Vahemere ümbrus. Sealsed rahvad olid olulised rooma arhitektuuri kujunemisel. Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Jõukamate inimeste elustandard jõudis sel perioodil tasemel, mille ületamiseks kulus hiljem ligi poolteist tuhat aastat.
Rooma riik püsis mitu sajandit, mistõttu võib leida siit väga palju ehitusmälestisi: Caesari Foorum, Circus Maximus, Pont du Gard, Colosseum, Traianuse foorum jne (vt. Lisa 7). Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Iga valitseja pidas oma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust näiteks selle üle, et ta oli suutnud tellistest Rooma ehitada ümber marmorist Roomaks.. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust . Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Need kõik ehitusmälestised meelitavad igal aastal Rooma impeeriumi kunagistesse valdustesse miljoneid inimesi üle maailma. Lisaks andis Rooma riik ühiskonnale ka mitmeid uuendusi : kanalisatsioonid ja veejuhtmed, termid jne.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kangilaski, Jaak. 2003. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst
Vaga, Voldemar . 1999. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri
Viirand, Tiiu. 1984. Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst
Kõiv, Mati. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur: I osa. Tallinn: Avita
Kuuse, Indrek. Väike kunstiajalugu. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/index.ht m 22.12.2009
Tour of the Ancient Monuments in Rome
http://www.roma-tours.com/arcs.html
23.12.2009
Wikipedia. Theatre of Marcellus
http://en.wikipedia.org/wiki/Theatre_of_Marcellus
04.01.2010
Wikipedia. Pantheon, Rome
http://en.wikipedia.org/wiki/Pantheon,_Rome
05.01.2010
Wikipedia. Pont du Gard
http://en.wikipedia.org/wiki/Pont_du_Gard
16.01.2010

LISAD

Lisa 1

Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82 m.a.j. ajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater,
mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat.

Lisa 2

Constantinuse triumfikaar Roomas.

Lisa 3

Vesta tempel Roomas.

Lisa 4

Pont du Gard

Lisa 5

Marcelluse teater

Lisa 6

Panteon

Lisa 7

Makett keisririigiaegsest Rooma linnast (asub Rooma tsivilisatsioonimuuseumis)
15

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mihkel93 Õppematerjali autor

Referaat Rooma ehitusmälestistest. Räägib ka ehitussüsteemist. Juures lisad. Vormistus vastab referaadi nõuetele.

Kasutatud allikad

doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m

Ajalugu

doc

Vana kreeka, vana rooma

Templid: · puust ·sambad hõredalt ·ruudukujuline ·sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle raha saatus? Itaalia. 8.3saj. Ekr. Surid välja, polnud ühtset riiki. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Usk, et peale surma jätkub elu tavaliselt. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? Etruski kultuur paiknes nende kõrval ja kreeklastelt võtsid nad palju üle. Viimased kuningad Roomas olid etruskid. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt rooma ehitajad? Linnaplaneering ja templid. Võrdle etruski templit vanakreeka templitega. Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudu kujuline. Sellel seisnev hoone oli põhiliselt puust.

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Sõna tuleneb kreeka keelest, algne nimetus, loojate, muinas-egiptlaste poolt: "Tekhenu". Obelisk on kõrge/pikk nelinurkne (püramiidja tipuga) ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Iidsed obeliskid olid üldiselt monoliidsed (ühes tükis kivist välja raiutud, uuristatud, jne). 3 Üks kahest Luxori obeliskist asub 4. saj. pKr pärit Rooma "Arles-i Obelisk". Tänapäevane moodne obelisk. Prantsusmaal Concorde Väljakul. Pranstusmaal. "Washingtoni Monument" USAs (1884) Sfinks Suurim ja kindlasti tuntuim on "Chephreni Sfinks" asub Giza platool Egiptuses kolme suure püramiidi esisel. Sfinksil on lõvi keha ja mehe nägu (üldiselt arvatakse, et kujutatud on vaarao Chephreni nägu). Tegemist on teadaolivalt suurima monoliidse kivist skulptuuriga. Egiptuse

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid