Rooma ajajoon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu

5

doc

Vana-Kreeka

sõjaretk ajendas kreeklasi Sparta: karm riiklikul Idamaadesse rändama. Vahemere 1200 eKr palju Kreeka kasvatusel põhinev sisekord. lossid purustati ning algas idarannikule tekkinud linnadest Ateena: Soloni algatusel oli võimsaim Aleksandria. Rooma tsivilisatsiooni kiire arenes demokraatlik riigikord, allakäik. võimu tugevnedes allutati nii mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1

Ajalugu

9

doc

Vana-Kreeka

ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata, Pierre de Coubertin ­ olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK'ile, mille otsuse alusel hakati 1896.aastast iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi A.Suure vallutustest 334.aastal eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Vallutusretkede tagajärjed: 1) Vallutati alad Egiptusest kuni Indiani. 2) Vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu. (nt. Aleksandria) 3) Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt. 4) Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuda

Ajalugu

5

doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis parima rahulduse usupidustu

Ajalugu

15

doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) · Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) · 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. · 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. · Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. b. Kindlustamata linnad ja lossid:

Ajalugu

10

odt

Vanaaja kokkuvõte

*luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros ­ surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel

Ajalugu

20

doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool  Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel k

Ajalugu

32

odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)

Ajalugu

Kommentaarid (0)