Rooliajamid ja vedrustuse tüübid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pidurid spiker

aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad materjalid: teras, Al sulamid, plastid. Kere korrosioonikindluse suurendamise meetmed: vähendatakse teravate servade ja nurkade arvu, vähendatakse niiskuse kogunemise tsoone, karpstruktuuride ventilatsiooniavade loomine, abrasiivosakeste poolt mõjutavate tsoonide vähendamine, korrosioonikaitse töötlusavade loomine, elektrofereestöötlus. Raami tüübid: redelraam(koosneb: piki- ja põikitaladest, kanduritest), x-raam, platvormraam, ruumraam. ABS- põhikomponendid: ECU, ABS modulaator, andurid. Tööpõhimõte: rataste blokeerumisel, mis tuvastatakse andurite abil, alustab ABS süsteemi ECU hüdraulilise modulaatri abil pidurite töösilindrites mõjuva vedeliku piirama. Veermiku moodustavad vedrustus ja rattad. Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee

Kere ja alusvanker

27

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

Näiteks: Roolimehhanism Roolimehhanismiülesandeks on suurendada autojuhi poolt roolirattale antud pöördemomenti ja anda see edasi roolivõimendi kaudu rooliajamile. Vanematel autodel roolivõimendi puudus ja siis oli rooli keeramine raskemates tingimustes tülikas, kaasajal kergendavad roolivõimendid seda tunduvalt. Roolimehhanism kujutab endast hammasülekannet ligikaudse ülekandearvuga ≈ 20, sõltuvalt autost. Roolimehhanismide tüübid: 1. Tigu-rull tüüpi roolimehhanism. See roolimehhanism oli varasematel autodel väga levinud. Kaasajal esineb seda roolimehhanismi harvem. Selle roolimehhanismi puuduseks loetakse tema rasket sobitamist roolivõimendiga. Tavaliselt ongi need roolimehhanismid ilma võimendita ja see on ka üheks põhjuseks, miks sellist tüüpi roolimehhanismi praktiliselt enam ei kasutata. 1 – reguleerkruvi, millega reguleeritakse teo (6) ja rulli (10) vahelist hambumist,

Õppimine

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul eraldi teliku külge, mis on ühendatud vahetult auto kerega. Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud

Traktorid ja liikurmasinad

92

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad:

Autod-traktorid i

44

odt

Traktorid ja liikurmasinad

· raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline. Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega. Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks

Traktorid ja liikurmasinad

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Kommentaarid (0)