Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini (1)

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Alastifiguur ­ ,,Aadam ja Eeva" · Püha Hieronymos, vasegravüür LUVAS CRANACH VANEM · Maalija ja graafik · Igavese nooruse teema ,,Venus ja Cupido" · Teosed väikseformaadilised ja maneristlikud HANS HOLBEIN NOOREM · Portreede valmistamine · Rotterdami Erasmuse portree · Henri VIII portree · Cleve Anna · Edward VI lapsena · Inimkolpade kujutus · Graafika, raamatute illustratsioon, nt ,,Kiitus" Prantsuse kunst 16 sajandil Hugenotid ­ Henry II valitsejana, kodusõdade lõpp Francois I ­ välissõjad, temast tehtud ka mitu autoportreed, mitmete losside ehitaja või täiendaja Loire´i oru lossid (Lõuna-Prantsusmaa): 1. Chambordi loss · Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga ­ kuninga töökoht

Kunstiajalugu

11

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks ­ viikingite järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16

Kunstiajalugu

16

pptx

Gooti arhitektuur

ümmarguse lõpmikuga v Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega v Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes v Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus Esimesed gooti stiilis ehitised v Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint- Denis´ abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. See valmis 1144.aastal. v Umbes samal ajal ehitati Noyoni katedraal. Koor oli valmis 1157. aastal, ümmarguste harudega transept 1170. aastal, pikihoone XII sajandi lõpul. Praegused võlvid ehitati esialgsete kuueosaliste asemele pärast tulekahju 1293. aastal. v Senlis´ katedraali ehitus kestis a-st 1153 kuni 1191. XIII sajandi keskel lisati kirikule transept ja torn varustati elegantse tipuga. Osa aknaid, kõik võlvid ja transepti

Kunstiajalugu

4

docx

Ehitusstiilid

sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis­Idast ­ samas ei ole see kindel

Üldehitus

19

doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218). 6 1.2 Gooti arhitektuur Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsusepärases stiilis Westminster Abbey.

Kunstiajalugu

6

docx

KESKAEG

Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid.  Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik. Ühelööviline, ei ole liigseid kaunistusi. o Cluny- seal asus benediktlaste klooster. Omal ajal suurim kristlik pühakoda. 5 lööviline põhikirik, 3 lööviline eelkirik, idas kaks põikihoonet. Nelitise kohal suur ja võimas torn. Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Silinder ja ristvõlvid. Erineva kõrgusega tornid o Marianahi kirik o Mainsi toomkirik  Põhja Prantsusmaal ja Inglismaal- o Turhami katedraal Inglismaal. Põhiplaanilt meenutab ladinaristi. Ristvõlvid. Näha ristvõlvi arengut roidvõlviks.  Itaalia- kuppel levib tänu Bütsantsi lähedusele. Kellatorn ehitati kiriku kõrvale. o Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel

Kunsti ajalugu

5

wps

Gooti stiil. Referaat

kitsad ehisviilud. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelites nissides- nn. kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul ning 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminister Abbey. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses levis seal aga ka omapärane inglise varagootika, millel on rida erijooni- kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute koor lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika

Kunstiajalugu

3

docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)