Romaani kunst .

Referaat.






Sigrid Nurmeleht 10c.

Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust – prantslased, sakslased ja itaallased . Puudusid tõsised majanduslikud sidemed – linnu vähe, täielik naturaalmajandus , riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst . Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule – sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused – kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia , ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud.
Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst . Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline.

Arhitektuur .

Juhtiv žanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika . Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum – koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel – krüpt ehk matmispaik . Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines