Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Romaani ja gooti kunst, renessanss (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ROMAANI KUNST (10.-12. saj)
Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused : ausõna, truudus ) õitseaeg. Naturaalmajandus . Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima . Euroopat ühendas ristiusk . Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270).
Arhitektuur :
Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline.
Basiilika – piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad .
Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas. Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein , kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid
Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik , mida ühendas abihoonetega ristikäik ( lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi).
  • Prantsusmaa – romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda . Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid – surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid.
  • Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike- Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik .
  • Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal . Notre Dame la Grande , Fort Perigeux.
  • Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy.
  • Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi .
  • Inglismaa – 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni . Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid.
  • Hispaania – suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond .
  • Itaalia – ehituslikult hästi kirev . Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed .
  • Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal.
  • Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik.
  • Toskaana: Pisa toomkirik , kus on eraldi asetsev torn kampaniil.
  • Firenze : Itaalia kultuuri häll, Vana- Rooma mõjud. San Miniato del Mante.
  • Saksamaa – romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik).
  • Eesti – lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida , kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid.

Kujutav kunst:
Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Romaani ja gooti kunst-renessanss #1 Romaani ja gooti kunst-renessanss #2 Romaani ja gooti kunst-renessanss #3 Romaani ja gooti kunst-renessanss #4 Romaani ja gooti kunst-renessanss #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getsik Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

SvenL33T profiilipilt
SvenL33T: Väga põhjalik ja hea materjal.
20:38 05-02-2013
karryx profiilipilt
karryx: Väga hea materjal
20:41 09-02-2009
rainer213 profiilipilt
rainer213: Super materjal!!!!
20:49 23-02-2009


Sarnased materjalid

24
doc
Romaani ja Gooti kunst
23
docx
Ajaloo referaat  Romaani ja Gooti kunst
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
11
odt
Romaani ja Gooti stiili võrdlus
2
docx
Romaani ja gooti kunst
1
docx
Romaani kunst-Gooti kunst-keskaeg Eestis
2
doc
Vanavene kunst-Romaani stiil-Gooti stiil-Renessanss
4
doc
Romaani-ja gooti kunst





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun