50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
risto112
Õppematerjali autor
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid.
monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Prantsusmaal on Tähe Võidukaar Pariisis, Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, Venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SISEKUJUNDUS Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid). Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. Klassi
Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi
Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi
Teos on saanud terves kunstiajaloos ainulaadseks. Küll tähtis, kuid samasugust kuulsust ei suutnud saavutada teine Napoleoni tellimus, „Kotkaste jagamine Marsi väljakul“. Tippsaavutusteks Davidi loomingus on ka tema maalitud portreed. Need on vormikäsitluselt kindlad ja selged, võluvad oma värskusega, ilu ja loomulikult suursuguse lihtsusega. Davidi karakteerimisjõud on tõeliselt märkimisväärne. Varasemates portreedes on rokokoo hõngu. Keskperioodis tehtud töödes 37 Priimägi 2005: 940 38 Vaga 2004: 683 11 võib näha lineaardekoratiivne ja stiliseeriv joon. Sellised maalid on nt „Monsieur Seriziat’“ ja „Madame Seriziat’“, „Madame Recamier’ portree lamavas poosis 1800. aastast. Kõige haaravamaks selle aja portreeks on tõenäoliselt konvendi liikme Gerard’i ja tema perekonna grupiportree; see maal on lihtne, poosita, ent sügavalt tundeküllane
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid