Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun
Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles
Tootsi Lasteaed- Põhikool ROKOKOO Airiki Rebane 9.klass Tootsi 2013 Sisukord Mis on rokokoo....................................................................................... ......lk3 Rokokoo arhitektuur.................................................................................... lk3 Rokokoo maalikunst..........
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks
Kõik kommentaarid