50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerttu Ll
Õppematerjali autor
Klassitsism 1) Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2) Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3) Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? Louis XVI stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil 4) Mida tähendab sõna ,,klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus
Klassitsism: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Klassitsism tähendab ladina keeles esmaklassilist, parimat. Prantsuse klassitsism jaotatakse: 1. Louis XVI stiil 2. Direktooriumi stiil 3. Ampiirstiil Arhitektuur Pääses maksvusele stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsismi ajastus kasvas Palladio mõju. Klassitsismi toodi üle palju sambaid, oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev
seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid