Rohtlavööndi taimestik (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Rohtlad parasvöötmes, kliima, mullad ja taimed

44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega Kliima on kuiv, sademete hulk on parasvöötme rohtlates väike, tavaliselt 300 ­ 600 mm/a. Sademed on enam vähem tasakaalus aurumisega. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on

Geograafia

19

pptx

Rohtla

Rohtla Sandra Ivanov Tüüpiline rohtla Levik: v Mandrite siseosades ja rannikul v Parasvöötme lõunaosas, keskmistel laiuskraadidel, 4055° pl ja ll v Rohtlate levikut soodustab kuiv kliima Levik: Kliima: v Kuiv v Alad, kus sajab vähem kui jõuaks ära aurustuda v Sademeid umbes 300600 mm/a v Sajab aastajooksul ebaühtlaselt, enamus talvel lumena ja kevadel hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad

Geograafia

5

doc

Rohtlad-kliima-taimestik

KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Uuri kliimadiagramme. Millised on kõrgeimad ja madalaimad keskmised temperatuurid mis võivad rohtlas esineda? 20 kraadi- Mongoolias 30 kraadi- USA-s ja Kasahstanis TAIMED 4. Miks ei kasva rohtla aladel metsi? Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav. Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. Mis ala paikneb rohtlavööndi ja metsavööndi vahel? Metsastepp 5. Mised taimed on rohtla aladel valitsevad?

Geograafia

8

doc

Taimkatte levik maal

Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10  Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik

Bioloogia

12

pptx

Pampa

Second level Third level Fourth level Fifth level Mullastik Maailma viljakamad mullad(Rohtlates s.h ka Pampas) Rohtlas levivad eelkõige mustmullad mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Mustjasmulla huumushorisont võib ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Huumuskiht paks (kuni 2 m). Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed

Geograafia

8

odt

Loodusvööndid

Antarktikas. Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum. Tundrad 1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked  4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga.

Geograafia

4

doc

Ukraina

on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja ­ kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid

Geograafia

8

doc

Parasvöötme kliima

....................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima.................................................................................................................5 Taimestik..........................................................................................................................5 Mullastik...............................................................................................................

Geograafia

Kommentaarid (0)