http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja.
Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune.
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .
Geograafia tasemetöö 1) KLIIMA Ilm – õhkkonna lühiajaline seisund, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. Ilm on kohaliku iseloomuga, s.t mõne kilomeetri kaugusel võib olla ilm erinev. Ilma ja ilmastikunähtusi uuriv teadus on meteoroloogia, mille ülesanneteks on ilm ennustamine e. Prognoosimine. Ilma mõju keskkonnale: - Ehitus - Põlluharimine - Lennundus - Laevandus - Riietus - Õues tegutsemise võimalused Kliima e
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2,
200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele. Taimkate ja muld saab kujuneda vaid lõhedes ja pisilohkudes, kus taimed on talvel paremini kaitstud. Taimede ja mikroobide
molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine. · Ekspeditsioonid: kollektsioonid oluline andmebaasistamiseks saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud. · Töö arvuti taga andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda
Kõik kommentaarid