Rohkem tegelevaid noorukeid!
Oma vaba aja sisustamiseks on mitmeid võimalusi. Lihtsalt mõned
noored ei tea kuidas seda kasutada ja seepärast nad ei kujuta ette
ka kuidas teistmoodi sisustada enda vaba aega. Niisiis nad võtavadki
ette järgmised tegutsemisviisid, et muuta oma vaba aega
sisukamaks...
Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on
loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et „oh, megalahe joome
end täis siis on hea olla“ on kõige selle tunnustajaks et
tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba
aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud
vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits,
narkootikumid ja vesipiip . Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelly Lehis
Õppematerjali autor
Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda on seotud treenimisega eelkõige kui hapniku transportijana kudedesse. Süda hakkab tugevamalt tööle, kui koed vajavad hapnikku. Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Selle tulemusena ei suuda ka inimene tegeleda spordiga nii aktiivselt kui ta sooviks
see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja 7 millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel
* madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem. Miks võetakse esimene tablett? Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga. Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige. Alati on enda jaoks õigustus olemas: "ega mina sõltuvusse ei jää, ma võin igal hetkel lõpetada, kui tahan"
7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6 Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on arenenud välja harjumus iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks, kuid paljudel õpilastel siiski see harjumus puudub. Ainekava näeb ette, et põhikooli lõpetajal on arenenud välja harjumus iseseisvaks aktiivseks liikumiseks (PRÕK). Nüüd tuleks mõelda, mida tuleks ette võtta, et see harjumus kujuneks välja kõikidele õpilastele ning mitte vaid üksikutele. 2.2 Tunnid läbi õpilaste silmade
......................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna meelemürgid on väga aktuaalne ja probleemne teema nii noorte kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti. Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust. Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus
5 Finantsaruanne FINANTSARUANNE NOORTE ARV LAAGRIPÄEVI SUMMA Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt 1. TEGEVUSLOAGA NL 16 702 /16 794 150 318 / 148 986 5 411 488.- / 5 363 496.- TOETUS 36.- ( 34 LEPINGUT) ROHKEM 92 / 1332 / 47 992.- 2. PROJEKTLAAGRITE 13 997 / 14 564 125 973 / 131 981 2 267 514.- / 2 375 658.- TOETUS 18.- ( 91 LEPINGUT) ROHKEM 567 / + 6008 / + 108 144.- 3. SOTSIAALTUUSIKUTE 3182 / 3168 28 638 / 4 123 872.- / 4 063 512.- TOETUS 144
vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta.
mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid