Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas ainult loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. 2 1. Säästev Areng ja selle põhimõtted Jätkusuutlik ehk säästev ehk alalhoidlik areng on mõtteviis, mille järgi inimene on saanud planeedi Maa laenuks oma lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jätkumise tulevastele põlvedele. Inimkonnal tuleb vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist. Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu põhimõtted: Keskkonna käsitlemine kõigi elanike rikkusena Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt
Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik. Meile järgnevad uued põlvkonnad peavad samuti saama kasutada neid hüvesid, mis maapõues leiduvad. Praegu elav inimkond ei saa kasutada kõiki taastumatuid maavarasid ära ning uutele põlvkondadele mitte midagi jätta. Taastumatute maavarade säilimise nimel peame rohkem rohelist mõtteviisi kasutama. Samas on teada, et pole head ilma halvata. Loodussäästlikul käitumisel on samuti ka negatiivseid külgi. Roheline mõtteviis säästab loodust. Kui toota tuuleenergiat, siis ei pea me muretsema, et keskkonda satub kahjulikke gaase. Põlevkivist elektri tootmisel see aga juhtub ning igal aastal satub keskkonda päris palju süsinikdioksiidi ja väävlit. Nende gaaside tõttu toimuvad igal aastal loodust hävitavad happevihmad. Kui me ei paiskaks õhku kahjulikke gaase, siis jääksid olemata ka loodust hävitavad tegurid.
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA........
,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul
Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud. Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi- asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus- ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väik
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä?
eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Olukord Eestis erineb aga suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potentsiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta. On väga positiivne, et juba praegu mõeldakse ka Eestis taastuvenergia rakendamisele. Näiteks loodi 1988. aastal Eesti Roheline Liikumine (ERL), mis on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. ERL-i eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. 2001.aastal loodud Roheline Energia on Eesti Energia AS, Eestimaa Looduse Fondi ja sadade toetajate kaasabil käivitatud osalussüsteem taastuvenergia toetuseks ja propageerimiseks. Rohelise Energia (RE)
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusv
http://madist1989.blogspot.com/2008/04/ro helise-mtteviisi-poolt-ja-vastu.html
http://madist1989.blogspot.com/2008/04/ro helise-mtteviisi-poolt-ja-vastu.html
Kõik kommentaarid