50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kayry
Õppematerjali autor
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim
...........................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:.............................................................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia............................................................................................
...................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3
Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. On olemas ka vahepealsed mudelid. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka Eestis kasutasid talupojad seda ning ehitasid tuuleveski pöörlevale alusele. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama.
ka meil puudub ülevaade ja infovahetus biokütuste kasutamise kohta ning ettevõtete vaheline koostöö. [2] Et biokütused suudaksid teiste kütuseliikidega võistelda, peavad nad olema kättesaadavad ja transporditavad. Biokütused riknevad kiiresti ja kergesti, seetõttu ei kõlba nad pikaajaliseks säilitamiseks nagu õli või süsi. Kuna nende kütteväärtus on suhteliselt väike, ei tasu neid ka kaugele vedada. Kõigele vaatamata on tehtud palju selleks, et seda suurt potentsiaali omavat kütuseliiki paremini rakendada. Biokütuste puhul on oluline nii nende kasutamiseks rakendatav tehnoloogia kui materjal ise. Tähtsad on nii biokütuste põletamise keskkonnamõju kui ka hind, sest just need määravad nende kütuste kasutamise otstarbekuse. [2] Tootmine Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning
Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase pöörlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti pöörleva rootoriga tuuleturbiini, millel on kõigest mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem. Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega toodetud elektrit elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a., üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid