Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik D. Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal. Seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema.
oli. Juba esimene öö merel ajas Robinsonile hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Vahepeal oli ta orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kuid Robinsonil õnnestus lõpuks kaupmehe vangistusest pääseda ning alustada ise mereretke. Oma rännakuga jõudis ta lõpuks Brasiiliasse. Ta rajas sinna suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei suutnud ise kogu tööd kasvanduses ära teha. Tal soovitati minna Aafrikasse orje ostma minna, ning peale mõneajalist järelemõtlemist hakkas ta tegema ettevalmistusi pika merereisi jaoks. Robinson asus oma meeskonna ja laevaga teele Aafrika suunas, kuid nad polnud veel väga kaugelegi jõudnud, kui laev jäi suure tormi kätte ning kõik peale Robinsoni ära uppusid. Vesi kandis Robinsoni ühele saarele, kus ta leidis end olevat ainsa elaniku.
Robinson Crusoe Lugemispäevik Autor: Daniel Defoe Pealkiri: Robinson Crusoe Robinson Crusoe tahtis juba väiksena minna merereisile, kuid tema vanemad ei lubanud. Tema esimene merereis ajas talle hirmu nahka, kuid see ei heidutanud teda. Mõningat aega oli ta orjaks ühele aafrika kaupmehele, aga tal õnnestus tema küüsist pääseda ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna, ning seda ta ka tegi.
............. 4 Lõppsõna.....................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Ma teen referaadi D. Defoe romaanist ,,Robinson Grusoe". See on väga põnev raamat ja ma tõesti nautisin selle lugemist. Seda romaani lugedes sain teada midagi täiesti uut. Selgus, et Robinson Grusoel oli prototüüp Alexander Selkirk, kes on tõesti merehädas olnud. Vahe on vaid selles, et Defoe on oma kangelase Vaikselt ookeanilt Mas a Tierra saarelt viinud Atlandi ookeani Orinoco jõe suudme lähedale mingile saarele. Samuti muutis Defoe peategelase ametit: keevalisest mereröövlist on romaanis saanud lihtne arutlev kaupmees. Ka nihutas kirjanik tegevusaja 50 aastat ajaloos tahapoole, merehädalise vangistuses viibimise aega suurendas aga prototüübiga võrreldes mitu korda
Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Defoe ,,Robinson Crusoe" Robinson Crusoe põgenes vastu vanemate tahtmist kodust ja hakkas meremeheks. Ühel merereisil sattus tema laev piraatide kätte, kes müüsid Crusoe orjusesse. Ta suutis peale 2 a põgeneda ja leidis laeva, kes ta päästis. Tänu laeva kaptenile sai ta istanduse omanikuks. Minnes otsima istanduse jaoks orje, sattus laev orkaani kätte; kõik hukkusid peale Crusoe
Kuidas teha üksikul saarel leiba? Robinson Crusoe oli julge, enesekindel ning väga seiklushimuline noormeesmees. Tema suurimaks sooviks lapsepõlves oli minna merele ja otsida seiklusi, kuid vanemad ei olnud sellega päri. Vanemad arvasid, et ta ei tuleks ihuüksi maailmas toime ning sedaviisi ei jõuaks ta elus kaugele. Lõpuks õnnestus tal siiski merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli juba ammu meremees. Juba esimene öö merel ajas RC-le hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda
Hamlet otsustas lavastada oma isa mõrva, et näha Claudiuse reaktsiooni selle etenduse ajal ning etenduses mürgitamise koha peal onu lahkub saalist. Seejärel otsustab Hamlet Claudiuse tappa, kuid hakkab kahtlema. Lõpuks siiski ta teeb seda ning nimetab end kuningriiki pärijaks. Defoe ,,Robinson Robinson Crusoe põgenes vastu vanemate tahtmist kodust ja Crusoe õppis saarel olla Crusoe" hakkas meremeheks, kuid ühel meresõidul langes tema laev iseseisvust ning usku piraatide ohvriks ning Crusoe müüdi orjusesse. Crusoe Jumalasse. õnnestus 2 aasta pärast põgeneda, kuid laev millega ta Saarel ta õppis tundma põgenes sattus orkaani kätte, kus kõik hukkusid peale tema
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus
-inglise kirjanik -tähtsaim teos on ,,Gulliveri reisid", mis kuulub satiiri hulka -autor kujutab nii tolleaegset ühiskonda kui ka tuleviku ühiskonda -oma teoses ,,Gulliveri reisid" esitab autor valgustajate ideaali (ideaal-maad valitseb tark,haritud kuningas ning rahvas ise on ka tark ja haritud) -Gulliver reisis-liliputimaal, hobustemaal ja hiiglastemaal Daniel Defoe -Tähtsaim teos on ,,Robinson Crusoe" -fakt pärineb ajalehest kus räägiti meremehest kes elas üle laevahuku ning elas üksikul saarel -,,Robinson Crusoe" on esitatud päeviku vormis ja on iseloomulik inimese võitlus loodusega ja loodusjõududega. Kirjeldatakse robinsoni igapäevaseid tegevusi, õpetajaks on loodus ja arusaamine loodusest. Robinson elas 27 aastat üksikul saarel. ROBINSONAAD- Teos mis kujutab elu inimtühjal saarel, tsivilisatsioonist puutumata saarel, ettevõtlikkuse, mõistatuse leidlikkuse ja elujõu üldistamine sageli seikluslik. Voltaire
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, proje
Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on saatanaga. Sellest õpetus mitte uskuda kohe kõike, vaid vaadata mis seal päriselt on ja mõelda reaalselt. Mõistus tähendabki ühelt poolt seda, et mitte uskuda igasuguseid nägemusi, vaid kutsub üles ratsionaalsele teaduslikule kontrollile. 18. sajand ongi suur teaduslik sajand. 2) LOODUSE JA TSIVILISATSIOONI LEPITAMINE problemaatika jätkub tänase päevani
toolile istuma ja lasi tal ballaade ette laulda. Mõnikord võttis ta poisi ka kontorisse kaasa ja Charles jutustas siis isa töökaaslastele erinevaid jutustusi ja anekdoote. Oma jutustustele ja hiljem oma teostele sai ta suurelt inspiratsiooni isa raamatute kogumikust, mida hoiti pööningul. Teiste kirjandusteoste hulgas lebasid seal ka ,,Roderick Randomi seiklused", ,,Peregrine Pickle seiklused", ,,Robinson Crusoe seklused" ja ,,Wakefieldi kirikuõpetaja". Charles veetis oma lapsepõlve kõige õnnelikumad aastad just Chathamis. Seal ta saadeti kooli ja ta alustas raamatute lugemist nagu näljane vaimse toidu järgi. Clover Lane koolis Chathamis käis Charles vanuses seitse kuni üheksa. Siis pidi aga perekond etteplaneerimatult jällegi kolima. Seekord ühte mahajäätud majja Camdeni linnas. See hakkas tasapisi purustama Charles´i lapsepõlves saadud ambitsioone ja kõik talle südamelähedased unistused kadusid, nagu poleks neid kunagi olnudki. Perekonna
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Luthe
romaan on uus zanr ja selle päralt on tulevik. Kirjandusteosed räägivad sellest: Stendhali ,,Punane ja must". Varajase kirjanduse aluseks on mitmed zanrid reisikirjad, laevade logiraamatud, päevikud, kirjad. Need ei ole fiktsioon, aga on proosa. Neid kirjutati ja loeti hästi palju 17.saj, sest said tuttavaks mitmed maad ja rahvad. Lugesid need, kes reisida ei saanud. Nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe". Idee sellest saab Defoe tõestisündinud loost, meremehelt, kes elas üksikul saarel 4, 5 aastat. Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte. Ta näitab mooduseid, kuidas inimene saab üksi saarel toime tulla. Mida ta peab tegema,et jääda inimlikuks? Tegemist on mõtteeksperimendiga. Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis
Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan. Ta on rajanud ka teisi arhetüüpe, mis on hiljem kirjanduses leidnud tsitaatsust ja vastupeegeldust. Neid suundi on kasutanud ka teised autorid.
Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat. VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas.
Nüüd hakkasid Dick, Harris ja Dingo koos tegutsema. Negro tahtis saada härra Weldonilt lunaraha ja proua Weldon kirjutas talle kirja ja Negro asus teele. Herkules suutis ka proua Weldoni ja Jacki päästa. Peale seda olid nad jälle kõik koos, ainult neegrid osteti ära. Nad leidsid paadi ja hakkasid tagasi sõitma kohta, kus nende laev hukkus. Olles peaaegu kohal, hakkas Dingo haukuma ja ujus paadist kaldale. Kõik teised läksid tema järel. Dingo läks ühte onni, kus olid inimese luud ja seinale oli kirjutatud Samuel Vernon. Nüüd said nad Dingost aru. Koer jooksis onnist välja ja seal oli Negro. Negro tuli nimelt oma rahele järele, mille ta Samuel Vernonilt varastas ja sellega tahtis ta Ameerikasse sõita. Dingo hüppas talle kõrri, aga Negro sai vöölt noa ja tappis Dingo, kuid sai ka ise surma. Siis nad matsid Dingo ja Samueli maha. Õnneks said nad laeva peale, millega jõudsid Ameerikasse. Kuna James W. Weldon
Mitu korda üritati näidata, et nad ei taha midagi halba, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui edasi liikuda. "Endeavour" purjetas edasi lõunasse. Jõuti Uus-Meremaa Põhjasaarele, kus ei õnnestunud samuti kaldale minna, sest 6 seal elasid inimsööjad. kui Cook läks uuesti merele, sattus ta väga raskesse tormi, mis kestis neli päeva. Cook oli oma päevikus kirjutanud, et see oli kõige hädaohtlikum torm tema elus. Ainult suure töö ja vaevaga õnnestus laeval pääseda saare lääneküljele varju. Aeg oli pöörduda tagasi Inglismaale, ja Cook kaalus, kas minna sama teed pidi tagasi või sõita ümber maailma. Ta otsustas valida viimase tee. 19. aprillil hakkas maa paistma ja paistis ilus laht, kuhu laev võis asuda ankrusse. Oligi jõutud Austraaliasse. Üritati saavutada sidet metslastega, kuid see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Algul nad kartsid uustulnukaid, siis aga hakkasid lendama odad
tundsid hirmu ja kerkisid ülevasse jumalate isa Anu juurde, sajatades ennast sellise järelekaalumatu otsuse eest. ,,Istar karjub nagu sünnituse ajal Jumalate kuninganna, kelle hääl on nii ilus: ,,Vanad päevad muutusid saviks, kuna Jumalate koosolekul valisin kurja Kas oma inimeste hävitamiseks, sõda ma valisin? Kas selle jaoks ma sünnitan inimesi, et nagu kalad ujuksid nad vees?" Käib tuul 6 päeva ja ööd, Veeuputus ja torm katavad Maad. 7. päeva saabumiseks veeuputus ja torm lõpetavad sõda Need, kes sõdisid, just kui sõjavägi Orkaan ja meri jäid rahulikumaks- veeuputus lõppes Ma viskasin pilgu merele- saabus rahu Kogu inimkond muutus saviks!" Nii laev jäi ühe pisikese saare külge- see oli Nitsiri mäe tipp. Jälle pärast seitsme päeva otsustas Utnapistim lasta välja tuvikest ja aja pärast tuli see tagasi, sama juhtus ka
kas ,,Californian" oleks õigeks ajaks kohale jõudnud. Aega nappis ja mehed hakkasid päästepaate ründama. Enamus neist, kellel õnnestus päästepaati pääseda, tiriti uppuvale laevale tagasi. Enamik meesreisijaid pidasid end aga hoopis teistmoodi üleval. Kes seisis kuskil nurgas ja luges, kes aga seisis reelingu äärel ja jälgis laevalt lahkujaid. Kaks viimast päästepaati oli veel jäänud. J. J. Astor aitas naisi ja lapsi paati, sealhulgas ka oma armastatud naise Madeleine´i. Kui paat hakkas lahkuma, küsis ta Lightolleri käest, kas saaks oma naisega ühineda, kuid Lightoller ütles: ,,Naised ja lapsed kõigepealt!". Jäänud oli ainult üks paat, pardal aga oli 1600 inimest. Paadis oli 47 kohta. Lightoller käskis meeskonnaliikmetel kätest kinni võtta ja paat ümber piirata, paati lubada ainult naisi. Kell 2.05 lasti ,,Titanicu" viimane päästepaat vette. Kui kõik päästepaadid olid vette lastud, jäi ,,Titanicul" kummaliselt vaikseks. Kell 2
Esimesel korral õnnestus Edmondil ta päästa, kuid järgmisel korral jäi abee halvatuks ja lõpuks ka suri. Kuid nagu alati: ühe mehe õnnetus on teie mehe õnn. Nii juhtus ka seal. Edmond puges abee asemele laibakotti ja lasi end välja viia. Kuid Edmond ei teadnud, et Ifi kindluse surnuaed oli meri. Talle seoti jalgade külge 36 naelane pomm ja visati merre. Tal õnnestus siiski pääseda ja ta ujus ühele saarele. Seal jõi ta tormivett ja veetis ka tormise öö. Järgmisel päeval leidis ta endale uued seltsilised...... “Giovane Amelia” oli salakaubavedajate laev. Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima....
Nimelt ema tuli neid tagasi kutsuma linna, isa oli leppinud sellega, et Eljen käib välismaal ära ja siis pöördub koju tagasi. Eljeni pojast saab kasupoeg ta emale- Eljen ei olnud selle kõigega nõus. Ta tahtis saarele edasi elama jääda, pealegi ta pojast pidi saama kalur ja hülgekütt. Ema ei suutnud ära imestada tütre otsust. Eljenil ei olnud aega emaga rohkem rääkida, ta pidi minema üht naist põetama. Madrused jälgisid ilma ning teatasid emale, et torm on tulemas. Kui nad kohe tagasi minema ei hakka, siis nad peavad saarele jääma võib-olla kaheks päevaks või siis neljaks või hoopiski 2 nädalaks. Madrused nende päevade eest nõudsid aga iga päeva eest 30 krooni. Ema ei suutnud oma tütart ümber veenda ja nii ta siis läkski tagasi linna ilma Eljenita. Sügis oli siiski veel kaugel, missest et rukis oli juba lõigatud, pekstud ja kuivatatud. Selle aasta saak oli väga kehv. Naised muretsesid, et mis saab talvel: Mida söövad
Nad võtsid laeval olevad mässajad kinni ning hakkasid paadiga kindlusesse asju ja varusid vedama. Kui nad tegid viimase tiiru ja hakkasid kõik koos kindluse poole sõudma, hakkasid mässajad kahurist kuule vihistama. Trelawneyle anti musket ning ta lasi paadi pealt ühe mehe maha (see oli ka see lask, mida Jim kuulis). 23. Üks meestest langes (Tom Redruth) teel kindluseni (lasti seljatagant, põõsastest maha), teised jõudsid tervena sinna. 24. Tara taha ilmus Jim, kes hõikas arsti ja teisi. Ta liikus vaikselt kindluse poole ja lõpuks jooksis ka sinna sisse. 25. Nad matsid Tomi ära. 26. Tara taha ilmusid Silver ja tema leitnant. Silveril oli käes valge lipp ning kapten lasi Silveril tulla kindlusesse läbi rääkima. John käitus algselt arana, kuid lõpuks plahvatas ning läks minema. 27. Piraadid tegid rünnaku. Paljud said neist surma ning neli vaenlast said üle tara sisse.
pöörasem tormlemine. Lõpuks süttis maailma põlema. Phaethon palus nüüd ainult piina ja õuduse lõppu. Jumalad aga nägid lõpuks seda kõike pealt ja pidid midagi ette võtma. Jupiter haaras piksenooled ja karistas nendega kaarikujuhti. Pikne lõi Phaethoni surnuks, raputas kaarikut ja sundis hobused alla merre laskuma. PILET NR 14 THESEUS Ateenlaste suur kangelane oli Theseus. Tema isa oli ateenlaste kuningas Aigeus. Theseus veetis aga suurema osa oma nooruspõlvest emakodus. Aigeus siirdus tagasi Ateenasse enne lapse sündi, kuid enne jättis koopasse mõõga ja paari jalatseid ning kattis need suure kiviga. Kuningas ütles oma naisele, et kui poeg on juba küllalt tugev, et kivi kõrvale jõuab veeretada, siis võib ta tulla Ateenasse isa otsima. Kui poiss suureks kasvas ja kivimüraka ilma vaevata eest lükkas, arvas ema, et tal on nüüd aeg minna. Theseuse vanaisa oli laeva valmis pannud, kuid Theseus
Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas esimesena viiest .lapsest ja veetis lapsepõlve oma vanavanemate juures Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperilibretosid. Kui isa sai teada, et ta õpingud ei edene, katkestas ta tema rahalise .toetamise ja Jules oli sunnitud äraelamiseks tööd otsima Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kelledelt sai ta häid nõuandeid raamatute kirjutamiseks. 1857
midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise. ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna. Üsna pea teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.
Ta imetles ennast igal hommikul peegli ees. Pooled tüdrukud kogu maal olid temasse armunud. Aga mitte ainult inimesed ei olnud Narkissosest vaimustuses, vaid ka nümf Echo. Echolt oli röövinud kõnevõime Hera, kelle abikaasal Zeusil oli ta aidanud oma naist petta. Echo pidi kordama viimast sõna mida ta kuulis. Ta püüdis oma tunnetest Narkissosele rääkida, kuid pidi kordama iga sõna, mis mees ütles. Narkissos põlgas Echo ära. Nümf põgenes selle peale metsa ja veetis kogu oma ülejäänud elu seal. Tema ihu kadus ning luud muutusid kiviks. Lõpuks jäi temast järele ainult hääl. Aprodithe sai selle pärast Narkissose peale väga kurjaks ja pani talle peale sellise needuse et mees sai armuda ainult iseenda peegelpilti. Kõik arvasid, et Narkissos on hull, sest ta istus hommikust õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel
need, kes maitsesid seda toitu, kaotasid sedamaid koduigatsuse; nad tahtsidki sinna lootosesööjate maale jääda · Odysseus pidi need mehed laevale vangi panema, et nad oma õigesse koju viia · Kuulsaim seiklus: See on seotud kükloop Polyphemos'ega. Odysseuse mehed randusid. Rannas nägid nad avarat koobast. Nad läksid koobast uurima(olid väsinud, näljased). Odysseus võttis külakostiks kaasa kitse naha täie veini. Mehed olid positiivselt häälestatud. Nad nägid koopasuus tara, aga see oli avatud; samuti olid seal latrid(?) lammastele ja kitsedele; seal oli palju juustu ja piima. Hakkasid sööma ja tundsid end hästi. Siis tuli koopa peremees(kükloop). Kükloop päris meestelt, kes nad on. Ody rääkis kükloobile, et nad on Trooja sõdalased ja et nad on Zeusi kaitse all. Kükloop haaras mõlemasse kämblasse ühe mehe, lõi neil ajud vastu põrandat välja ja pistis nad pintslisse. Siis jäi kükloop, kõht täis, magama(enne seda oli ta koopasuu ette
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
