Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal.
head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on saatanaga. Sellest õpetus mitte uskuda kohe kõike, vaid vaadata mis seal päriselt on ja mõelda reaalselt. Mõistus tähendabki ühelt poolt seda, et mitte uskuda igasuguseid nägemusi, vaid kutsub üles ratsionaalsele teaduslikule kontrollile. 18. sajand ongi suur teaduslik sajand. 2) LOODUSE JA TSIVILISATSIOONI LEPITAMINE problemaatika jätkub tänase päevani. Kui palju linna lubatakse loodusesse ja kui palju loodust lubatakse linna? 18
Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan. Ta on rajanud ka teisi arhetüüpe, mis on hiljem kirjanduses leidnud tsitaatsust ja vastupeegeldust. Neid suundi on kasutanud ka teised autorid.
Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna. Oli vastuoluline, muutis oma hoiakuid ja pidi seetõttu ka kannatama. Pagendati, oli ka peast segi. ,,Gulliveri reisid" ilmusid 1726, teosel 4 osa. Esimesed 2 osa reis liliputide ja hiiglaste maale. Need oleksid nagu vaated asjadele kahest erinevast otsast pikksilmaga
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Kõik kommentaarid