Robert Houdin - uurimustöö (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste tehniliste vahenditega need efektid saavutati ?
 
Säutsu twitteris

Tallinna 32. Keskkool






ROBERT- HOUDIN
Uurimustöö


Andres Jakovlev
12c

Juhendaja : Naima Klitsner






Tallinn 2006
SISUKORD
SISUKORD.......................................................................................................................2
SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4
1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6
1.1. Vanaaeg ..........................................................................................................6
1.2. Keskaeg ..........................................................................................……....…9
1.3. Renessanss....................................................................................................12
2. ROBERT-HOUDIN....................................................................................................17
2.1. Noorusaastad ................................................................................................17
2.2. Mustkunstnikuks saamine.............................................................................17
2.3. Võluteater ja esinemised ................................…...........................................22
2.4. Poliitiline tegevus.........................................................................................25
2.5. Vanaduspõlv.................................................................................................29
3. ROBERT-HOUDINI TÄHTSUS................................................................................30
3.1. Tunnustatus ja mõjutused mustkunsti arengule............................................30
3.2. Leiutised ja illusiooniautomaadid.................................................................31
KOKKUVÕTE ...............................................................................................................34
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................35
LISAD.............................................................................................................................36
Robert-Houdin oma illusiooniautomaatidega................................................…..36
Robert-Houdini esinemisi kuulutavad reklaamid ..........................................…..37
Robert-Houdini maja Bloisis...............................................................................40
Illusioon „Puhkus õhus“......................................................................................41
Robert-Houdini postmark....................................................................................42
„Saladuslik kell“............................................................................................…..43
AutomaatLaulutund “..................................................................................…..44
Automaat „Kirjutaja ja joonistaja“................................................................…..45
Automaat „ Antonio Diablo“..........................................................................…..46
Robert-Houdini autogramm...........................................................................…..47

SISSEJUHATUS
Mustkunst ja igasugused üleloomulikud või üleloomulikuna tunduvad nähtused on aegade algusest saadik inimesi paelunud. Mustkunst on selles mõttes kõige huvitavam, et inimesed tulevad mustkunstnike alati vaatama, kuigi nad teavad, et see, mida nad näevad, ei ole tõelisus, vaid hoopis hästi tehtud trikk , illusioon, pettus. Paradoksaalne on, et mustkunstnikele makstakse selle eest, et end petta lasta.

Kahjuks on eesti keeles ilmunud väga vähe mustkunstialast kirjandust. Sellel teemal on minu teada avaldatud kokku 16 raamatut. Ainsaks perioodiliselt ilmuvaks ajakirjaks, kus tutvustatakse ka mustkunsti, on ajakiri „Hea Laps“. Viimasesse on mul võimatu erapooletult suhtuda , kuna olen ise juba kolmandat aastat ilmuvate artiklite autoriks .

Üheks tuntuimaks illusionistiks läbi aegade on prantslane Jean- Eugene Robert-Houdin, keda peetakse õigustatult modernse mustkunsti isaks. Kuigi mõisted „illusionist“ ja „mustkunstnik“ ei ole tegelikult sünonüümid, võib Houdini iseloomustamiseks kasutada neid mõlemaid. Illusionistiks nimetatakse maagi, kes kasutab oma trikkide esitamiseks keerukat aparatuuri, mustkunstnikuks ehk manipulaatoriks aga sellist, kelle trikid põhinevad käteosavusel. Houdini etteastetes leidus mõlemat.

Kogu uurimustöö ulatuses olen ma kasutanud sõnu „mustkunstnik“, „ maag “ ning „illusionist“ sünonüümidena. Ajaloo vältel on mustkunst arenenud illusionismiga paralleelselt ning pea alati on artistid kesekndunud mõlemale kunstivormile. Pealegi määratleti mustkunsti definitsioon esmakordselt alles 18. sajandi lõpus.

Uurimustöö esimeses peatükis annan ülevaate mustkunsti ja illusionismi tekkimisest ning arengust kuni hetkeni, mil areenile astus Robert-Houdin. Pidasin seda vajalikuks, kuna see aitab paremini mõista panust, mille Houdin on mustkunsti arengule andnud. Kuigi enamjaolt püüdsin ma olukorda igal ajastul kirjeldada üldiselt, tolle aja suurtele mustkunstnikele tähelepanu pööramata, esinevad viimases alapeatükis ka mõningate maagide lühikesed elulookirjeldused – nende, kelle tegevus eelnes vahetult Houdini omale või kelle antud panus mustkunsti mõjutas suuresti Houdini väljakujunemist.

Uurimustöö teises peatükis annan ma ülevaate Jean-Eugene Robert-Houdini elust. Eraelule otsustasin ma tähelepanu mitte pöörata, kuna selle uurimustöö eesmärgiks on sõnastada panus, mille Robert-Houdin andis oma tegevusega mustkunsti arengule. Houdini elust ja tegevusest on tänu talle endale üsna palju teada – peaaegu kõik allikad, kus on tema tegevust tutvustatud , põhinevad Houdini enda memuaaridel.

Kolmandas peatükis üritan ma anda ülevaate panusest, mille on Robert-Houdin oma tegevusega ühiskonnale, selle hulgas eriti mustkunstile ja tehnikale, andnud. Lisaks olen seal kirjeldanud mõningaid Houdini leiutisi ning automaate, mida nende valmistamise ajal lausa imedeks peeti.

Kuigi Robert-Houdin on vägagi tunnustatud, aetakse teda pahatihti segi Ameerikast pärit põgenemiskunstniku Harry Houdiniga. Tegelikult võttis Erich Weiss enda esinejanimeks Houdini just nimelt Robert-Houdini järgi, lootes saada sama suureks mustkunstnikuks nagu prantslanegi. Nii võibki sõnastada selle uurimustöö eesmärgi –anda ülevaade Jean-Eugene Robert-Houdini suurusest .
1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU

1.1. Vanaaeg

Illusioonid tekkisid varem kui 2900 aastat enne meie ajaarvamise algust Muistses Egiptuses. Esimeseks mustkunstitrikiks, mille kohta on säilinud kirjalike ülestähendusi, peetakse trikki peekrite ja neid läbivate või nende alt kaduvate kivikestega.1

Enamasti olid maagideks preestrid , kes panid enda sooritatud trikid jumalike imede arvele. Julgelt võib väita, et illusionism võeti algselt kasutusele religiooni levitamiseks ning selle ja vaarao, kui jumala asemiku Maal, võimu tugevdamiseks. Rändavate mustkunstnike, nagu esimeseks selle ala esindajaks peetava Dedi trikke peeti võimsa või, veelgi hullem, jumaliku või saatanliku võimuga sooritatud inimese imedeks ja nii olid nad vaaraole ohuks . Preestrid ja vaarao olid aga teatavasti jumalate teenistuses.

Maailma esimese illusionisti, Dedi, võimetest räägiti lausa uskumatuid lugusid. Kord toodi ta kõikvõimsa vaarao Cheopsi ette, kes tahtis teada, kas jutud imemehe kohta ka tõele vastavad. Dedi väitis, et tõepoolest suudab ta elusolendi pea kehast lahutada, ilma, et hing elust lahkuks. Vaarao soovis tõestust ning nii toodigi Dedi ette sõjasaagiks saadud ori. Selle peale palus imemees enda käsutusse mõnda looma, kuna inimeste saatused olevat vaid vaarao ja jumalate kätes. Selline reaktsioon meeldis Cheopsile, kuna ta mõistis, et Dedi ei pea ennast temast kõrgemaks. Nii viidigi ori minema ja imemehe ette toodi koduhani, kelle pea ta kärmelt otsast lõikas. Seejärel viis ta hane pea saali idaküljele ning keha lääneküljele, jäädes ise saali keskele liikumatult seisma. Lähedalolijad nägid, et maagi huuled liikusid, kuid nad ei suutnud eristada sõnu. Ilmselt luges Dedi oma loitse. Siis sündis ime – hane pea ja keha hakkasid teineteise poole liikuma, liitudes lõpuks ühte. Juba järgmisel hetkel paterdas hani kaagutades saali põrandal innukalt ringi. Trikki korrati veel kahe loomaga ja ka siis oli tulemus suurepärane. Dedile tasuti heldelt, kuid oma triki saladust ei avaldanud ta kunagi mitte kellelegi.

Esimesed illusiooniaparaadid on pärit samuti Egiptusest. Üheks suurimaks neist on Niiluse kaldasse raiutud maa-alune Abu Simbeli tempel. See ehitati umbes 1260. aastal enne meie ajaarvamise algust, kui valitsejaks oli „päikesepoeg“ Ramses II. Templisse sisenedes on esimeseks ruumiks poolpime sammassaal, mille lõpus asuv uks viib madala laega pühamusse. Selle tagumise seina ääres asuvad kõrvuti neli inimsuuruses skulptuuri. Igal aastal näitas Ramses oma troonileastumise kuupäeval, 21. oktoobril, seal templis end rahvale. Seda öist jumalateenistust saatsid nõrk valgustus , pühalikud laulud ning viirukisuits. Ja siis, kui kohalolijate närvid olid ime ootamisest viimseni pingule kruvitud, lausus preester võlusõnad, paludes päikest ilmuda , ning just sel silmapilgul ilmus üksik päiksekiir templisse, valgustades vaid Ramsese kuju. Templi ehitanud arhitektid olid tõepoolest imega hakkama saanud, kuna vaid üks kord aastas, 21. oktoobril, valgustab Niiluse vastaskaldalt tõusev päike läbi avatud esiukse Ramsese kuju.

Need olid üksikud näited Egiptuse illusioonimeistrite saavutustest. Teada on, et umbes samal ajal olid Egiptuse preestrid muude tehniliste uuenduste seas leiutanud veekella, mis näitas täpset aega, ning kumera kristall-läätse, mis reguleeris jumaliku tule süütamist ohvrialtaril. Välkude ja kõuemürina saatel maa alt kerkivad, nutvad ja liikuvad jumalate kujud polnud haruldased . Pühi rituaale saatsid tühjusest kostvad ning tulevikku ennustavad hääled. Uskumatuna tundub, et kõik see toimus peaaegu 4000 aastat tagasi.

Piibliski on mustkunstist kirjutatud, sealsed sündmused kuuluvad ilmselt 6. sajandi teise poolde enne meie ajaarvamise algust. Veenmaks vaaraod vabastama orjusesse langenud iisraeli rahvast, püüdsid Mooses ja Aaron tõestada, et just nende jumal on õige ning varustanud vendi imettegeva jõuga. Vaarao süda jäi aga kõvaks, kuna Egiptuse maagid suutsid samu imetegusid korrata .

„Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes: „Kui vaarao räägib teiega ja ütleb: Tehke mõni tunnustäht!, siis ütle Aaronile: Võta oma kepp ja viska vaarao ette, siis see muutub maoks!“ Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ja tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Aaron viskas oma kepi vaarao ja ta sulaste ette ja see muutus maoks. Aga vaaraogi kutsus targad ja nõiad, ja Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega ka sedasama: igaüks neist viskas oma kepi maha ja need muutusid madudeks; aga Aaroni kepp neelas nende kepid ära. Ja vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud. Siis Issand ütles Moosesele: „Vaarao süda on kalk , ta keeldub rahvast ära laskmast. Mine hommikul vaarao juurde, kui ta läheb vee äärde, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks, ja ütle temale: Issand, heebrealaste Jumal, on mind läkitanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrbes teenida! Aga vaata, sa ei ole senini kuulda võtnud. Seepärast ütleb Issand nõnda: Sellest sa tunned , et mina olen Issand: vaata, ma löön kepiga, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks. Kalad jões surevad ja jõgi hakkab haisema , nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust.“ Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta käsi egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muutuksid vereks. Siis on kogu Egiptusemaal veri , niihästi puu- kui kiviastjais.“ Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi Niiluse jõe vett vaarao ja ta sulaste silma ees, ja kõik vesi jões muutus vereks. Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua; ja veri oli kogu Egiptusemaal. Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama. Ja vaarao süda jäi kõvaks ning ta ei kuulanud neid, nagu Issand oli öelnud. Ja vaarao pöördus ümber ning läks oma kotta ega võtnud ka seda südamesse.“2

Antiik-Kreekas võeti illusionismi vallas eeskuju Egiptuselt. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning nende esiisaks peetakse kuningas Kserksese õuetarka Ostanit. Põhiliselt oli illusionism sealgi siiski preestrite leivanumbriks.

Üheks tüüpiliseks „imeks“ oli templi seinale jumalanna Hekate põleva kujutise ilmumine . Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Publiku ees manades ja tõrvikuga vehkides puudutas nõid sellega justkui kogemata templi seina, kus kohemaid lõi lõõmama jumalanna kujutis. Sellised „ imed “ sisendasid inimestesse hirmu ja tõstsid nende kuulekust ning nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga.

Vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud endiselt Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja pidustustel ning teatrites. Kreeka mustkunstnikud olid lisaks oma suurele osavusele nupukad naljahambad. Nende etteasted olid erinevalt preestrite omadest ohtralt vürtsitatud teravmeelsustega poliitilistel päevateemadel. Illusionistid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Robert Houdin - uurimustöö #1 Robert Houdin - uurimustöö #2 Robert Houdin - uurimustöö #3 Robert Houdin - uurimustöö #4 Robert Houdin - uurimustöö #5 Robert Houdin - uurimustöö #6 Robert Houdin - uurimustöö #7 Robert Houdin - uurimustöö #8 Robert Houdin - uurimustöö #9 Robert Houdin - uurimustöö #10 Robert Houdin - uurimustöö #11 Robert Houdin - uurimustöö #12 Robert Houdin - uurimustöö #13 Robert Houdin - uurimustöö #14 Robert Houdin - uurimustöö #15 Robert Houdin - uurimustöö #16 Robert Houdin - uurimustöö #17 Robert Houdin - uurimustöö #18 Robert Houdin - uurimustöö #19 Robert Houdin - uurimustöö #20 Robert Houdin - uurimustöö #21 Robert Houdin - uurimustöö #22 Robert Houdin - uurimustöö #23 Robert Houdin - uurimustöö #24 Robert Houdin - uurimustöö #25 Robert Houdin - uurimustöö #26 Robert Houdin - uurimustöö #27 Robert Houdin - uurimustöö #28 Robert Houdin - uurimustöö #29 Robert Houdin - uurimustöö #30 Robert Houdin - uurimustöö #31 Robert Houdin - uurimustöö #32 Robert Houdin - uurimustöö #33 Robert Houdin - uurimustöö #34 Robert Houdin - uurimustöö #35 Robert Houdin - uurimustöö #36 Robert Houdin - uurimustöö #37 Robert Houdin - uurimustöö #38 Robert Houdin - uurimustöö #39 Robert Houdin - uurimustöö #40 Robert Houdin - uurimustöö #41 Robert Houdin - uurimustöö #42 Robert Houdin - uurimustöö #43 Robert Houdin - uurimustöö #44 Robert Houdin - uurimustöö #45 Robert Houdin - uurimustöö #46 Robert Houdin - uurimustöö #47 Robert Houdin - uurimustöö #48 Robert Houdin - uurimustöö #49
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:
mustkunst , illusioon , houdin , laulutund , antonio diablo

Mõisted

Sisukord

  • Tallinna 32. Keskkool
  • ROBERT-HOUDIN
  • Uurimustöö
  • Andres Jakovlev
  • Juhendaja: Naima Klitsner
  • Tallinn 2006
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU
  • ROBERT-HOUDIN
  • ROBERT-HOUDINI TÄHTSUS
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • LISAD

Teemad

  • MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU
  • Vanaaeg
  • psefopaiktes
  • giocatore
  • Keskaeg
  • diamon
  • Renessanss
  • commedia dell artest
  • commedia dell arte
  • ROBERT-HOUDIN
  • Noorusaastad
  • Lisa 1)
  • Mustkunstnikuks saamine
  • Võluteater ja esinemised
  • Lisa 2)
  • Poliitiline tegevus
  • Vanaduspõlv
  • Lisa
  • ROBERT-HOUDINI TÄHTSUS
  • Tunnustatus ja mõjutused mustkunsti arengule
  • Lisa 4)
  • Lisa 5)
  • Leiutised ja illusiooniautomaadid
  • Lisa 6)
  • Lisa 7)
  • Lisa 8)
  • Lisa 9)
  • Mustkunstiraamat
  • The Secrets of Stage Conjuring
  • Muistsetest maagidest tänapäeva
  • illusionistideni
  • Piibel
  • Muud allikmaterjalid
  • Pildid
  • Lisa 1: Robert-Houdin oma illusiooniautomaatidega
  • Lisa 2: Robert-Houdini esinemisi kuulutavad reklaamid
  • Lisa 3: Robert-Houdini maja Bloisis
  • Lisa 4: Illusioon „Puhkus õhus“
  • Lisa 5: Robert-Houdini postmark
  • Lisa 6: „Saladuslik kell“
  • Lisa 7: Automaat „Laulutund“
  • Lisa 8: Automaat „Kirjutaja ja joonistaja“
  • Lisa 9: Automaat „Antonio Diablo“
  • Lisa 10: Robert-Houdini autogramm

Kommentaarid (7)

pillmann123 profiilipilt
Hendrik Pillmann: väga sisukas ja hea tekst...
23:23 17-01-2011
allumen profiilipilt
alar kaspar: hea pikk sisukas :D
19:32 14-11-2010
devia profiilipilt
devia: Super hea töö:)
12:17 20-02-2011


Sarnased materjalid

0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !