Robert Hooke - Slaidi töö (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

pdf

Newtoni elulugu ja seadused

De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia alase raamatu ostnud, kuid ei suutnud mõista selles sisalduvat matemaatikat. Püües lugeda raamatut trigonomeetriast leidis ta, et tal puuduvad vajalikud teadmised geomeetriast. Nii otsustas ta lugeda Barrow väljaannet Eukleidese "Elementidest". Seejärel pakkus matemaatika talle suurt huvi. Newton uuris ka Wallise algebrad. Tema esimene originaalne matemaatiline töö tuli just selle tektsi uurimise käigus. Oleks lihtne uskuda, et Newtoni talent kerkis esile seoses Barrow saabumisega Cambridge'i 1663 aastal. Loomulikult kattub see Newtoni sügavamate matemaatiliste uuringute algusajaga. Tegelikult on see lihtsalt kokkusattumus, sest Barrow avastas alles mõni aasta hiljem, et tema õpilaste seas on geniaalne matemaatik. Vaatamate mõningastele tõenditele, mis viitasid, et tema õppeedukus polnud just kiita, omandas

Füüsika

5

doc

Mehaaniline liikumine

tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto

Füüsika

5

doc

Newtoni seadused

F h = * N F h ­ hõõrdejõud ­ hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K ­ keha jäikus l ­ teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto

Füüsika

10

ppt

Christiaan Huygens - Sladi töö

kirikusse Haagis. Christiaan suri abiellumata ja lasteta, tema töödega tegelesid edasi ta venna pojad. (Christiaan Huygensi hauaplaat Grote Kerk'i kirikus)  Pärand Huygens oli üks 17 saj. suurimaid leiutajaid ja mõtlejaid kuid matemaatikuna ei saa kutsuda teda geeniuseks nagu seda oli näiteks Robert Hooke. Isaac Newton imetles Huygensit kuigi peaaegu terve 18 saj. eelistasid teadlased valguse ja dünaamika valdkonnas Newtoni töid tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi. Aga Huygensi panus valguse laineteooriasse ja tema tööd pöörlevate kehadega on siiamaani püsiva tähtsusega.

Füüsika

9

doc

Robert Hooke

Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse.

Füüsika

3

rtf

Uusaja teaduse referaat

Üks hirmsamaid viiruseid tollel ajal oli marutõbi, millesse nakatanud looma hammustus tõi inimesele kaasa kindla surma. Pasteur avastas vastabinõu ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka esimene marutõvve nakatanud inimene. 19. sajandi levinuimaid haigusi oli tuberkuloos. Seda põhjustas nakkus, kuid selle levikut soodustasid ka noore industriaalühiskonna viletsad korteriolud ja kehv toit. Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja-bakteri, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat.Tõuke selle leiutamiseks andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga

Ajalugu

1

docx

Isaac Newtoni täielik elulugu.

Isaac Newton Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud. Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli.

Füüsika

2

doc

Elastsusjõud

keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K ­ keha jäikus l ­ teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule? Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Teisiti öeldes: kui kehale avaldada mingit jõudu, näiteks tõmmet, survet, painet või väänet, siis keha deformeerub. Igasuguse deformatsiooni tulemusena tekib jõud, mis viib keha algolekusse tagasi. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks.

Füüsika

Kommentaarid (0)